Ajaloo teine eduka HIV-ravi juhtum sai kinnituse

Pilt on illustreeriv. Foto: Pasteuri Instituut / AFP / Scanpix

Aasta tagasi avaldatud teade väidetavalt HI-viirusest terveks ravitud nn Londoni patsiendist on nüüdseks üle kontrollitud ja teadlased kinnitavad, et tüvirakkude siirdamist hõlmanud operatsioon oli edukas.

Ajaloolisest edukast HIV-ravist kirjutas ligi aasta tagasi ka Postimees, kuigi tollal oli mehe isik teadmata ning talle viidati vaid kui «Londoni patsiendile». Nüüdseks on endine HIV-haige näo ja nimega avalikkuse ette tulnud. Tegu on 40-aastase Londonis elava mehega, kel nimeks Adam Castillejo ning vastavalt juhtivas meditsiiniajakirjas The Lancet HIV avaldatud infole ei ole üheski temalt võetud proovis enam ühtegi HI-viiruse tunnust ning 99 protsenti tema immuunrakkudest on tänaseks asendunud doonorilt saadud tüvedega.

«Meie tulemused näitavad, et üheksa aastat tagasi esmakordselt raporteeritud HIV-ravi tüvirakkude siirdamise teel on võimalik korrata,» ütles uuringut juhtinud Cambridge’i Ülikooli professor Ravindra Kumar Gupta BBC uudistele.

Esimene teadaolev HIV-ravi oli kümmekond aastat tagasi maailmameedias tähelepanu tõmmanud Timothy Ray Browni juhtum. «Berliini patsiendina» teadusajalukku läinud mees oli nimelt esimene teadaolev HIV-haige, kelle teadlased eluohtlikust nakkushaigusest päris terveks ravisid. Sellele on tänaseks aga järgnenud juba kümme aastat, mille jooksul ei ole eksperimenti korrata õnnestunud ning paljudele hakkas juba näima, et Berliini patsiendi puhul võis tegemist olla lihtsalt erandliku ja anomaalse juhtumiga. 2019. aasta märtsis avalikkuse ette tulnud teated «Londoni patsiendist olid seetõttu muidugi oluline edusamm, kuigi teadlased olid tollal siiski ettevaatlikud.

Nii Berliini kui ka Londoni patsiendi puhul oli tüvirakkude siirdamise peamiseks eesmärgiks mitte HIV, vaid hoopis verevähi ravi, mistap ei ole jätkuvalt alust arvata, et ohtlikust siirdamisoperatsioonist võiks kujuneda lahendus ülemaailmsele HIV-epideemiale, seda enam et olemasolevad HIV-haigetele välja kirjutatavad nakkust ja haiguse arengut takistavad ravimid on piisavalt tõhusad. Samas võib see siiski juhatada teadlased õigele teele.