/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2020/03/05/12990205t1h6576.jpg)
Seesam kindlustuse statistika näitab, et mullune harukordselt soe ja tormiderohke hilissügis tõi 2018. aastaga võrreldes pea poole rohkem tormist tingitud kahjusid.
Kindlustus: läinud aasta tõi ligi 40 protsenti rohkem tormikahjusid
Kuigi osade kahjude hüvitamine alles käib, on juba praegu makstud hüvitiste summa kolmandiku võrra suurem kui aasta varem.
Seesam kindlustuse kodukindlustuse tootejuhi Dagmar Gildeni sõnul oli 2019. aasta kindlustusfirmadele väga ebatüüpiline.
«Kui tavapäraselt on talvisel ajal levinud pigem lumega seotud kahjud, siis sel hooajal tegelevad kindlustusseltsid valdavalt tormikahjude hüvitamisega. Näiteks ei registreerinud me 2018. aasta detsembris ühtegi tormikahju juhtumit, samas kui 2019. aasta viimasel kuul jõudis meieni 43 taotlust, mis on puhtalt tormidest tingitud,» tõi tootejuht välja.
Peamiste kahjupiirkondadena saab kindlustaja välja tuua nii Harku ja Viimsi valla kui ka Lääne-Eesti mereäärsed alad, aga ka Tartu, kus tormid räsisid mitmeid majapidamisi. «Tugevad tormid lõhuvad eelkõige aedasid, eriti selliseid, mis juba enne tormi täbaras seisus, kuid ka katused saavad kahjustada,» tutvustas kindlustusekspert enimlevinud kahjusid.
Tema sõnul on kahjusid tihti võimalik ka minimeerida või lausa ära hoida. Näiteks jäetakse tihti batuute ja aiamööblit hoovi peale suve ootama, kuid piisab vaid tugevamast tuulest, kui esemed lendu tõusevad ja lõhuvad kõik, mis teele jääb.
«Tormituulte pärast on mõistlik juba sügise saabudes lahtine aiamööbel ja batuudid panipaika viia. Teine väga oluline tegevus tormikahjude ennetamises on katuste kontrollimine, et ei oleks lahtiseid või irvakil servasid, plekke või muid nähtavaid vigastusi,» tõi Gilden välja.
Nendest kipuvad tormise ilmaga vihmaveed kohe läbi tulema ja samuti on tugevama tormi korral võimalus, et tuul saab väiksemast lahtisest servast «kinni» ja võtab kaasa suurema osa katusest.
Kuigi läinud aasta paistis silma suure hulga tormikahjude poolest, tunnistab Seesami esindaja, et siiani on neil registreeritud kahjud kõik olnud pigem õnnelikud õnnetused ehk keskmiselt ulatub ühe kahju suurus 1500 euroni ning suuremadki kahjud jäävad 5000 euro piiresse.
«Juba täna on näha, et aastaaegade loomulik muster on muutunud ning kuumalained, põuaperioodid ja ka ekstreemsemad tormid ning paduvihmad ei ole üksnes kaugete maade õnnetused, vaid jõuavad ka Eestisse. Sellega seoses muutub mereäärsetele aladel kodu kindlustamine üha kulukamaks,» avaldas Gilden.
Lisaks panevad tormid kindlustusi tõsisemalt mõtlema hoonete vastupidavusele ja ilmselt ka sellele riskile hakkavad kindlustusandjad varem või hiljem teravamat tähelepanu pöörama.
«Me ei jõua kindlasti sellisesse olukorda, et näiteks mingit kindlat hooneosa või kindla asukohaga hoonet ei kindlustata, aga näiteks rangemad nõuded hoone ehitamisele ja korrashoiule võivad tulla küll,» ennustas kindlustaja, kelle sõnul jätkub ka alles alanud aasta tormide lainel ning on juba endaga kaasa toonud ulatusliku tormikahjudest põhjustatud taotluste laviini. «Esimese kahe kuuga on kokku kogunenud veerand eelmise aasta kahjutaotlustest,» sõnas ta.