Haruldane sündroom pani karske naise põie alkoholirikast uriini tootma

Pilt on illustreeriv. Foto: Eero Vabamägi / Postimees

Alkoholi urineeriv naine on esimene teadaolev «kuseteede isepruuli sündroomi» juhtum – tema põies pesitsevad pärmiseened hapendavad uriinis sisalduvaid suhkruid ja toodavad neist etanooli.

Eriskummaline meditsiiniline olukord avastati, kui diabeeti ja maksatsirroosi põdev naine uriini alkoholisisalduse pärast organidoonorite nimekirjast eemaldati. Kuigi naine ise joomist eitas, suunati ta hoopis alkoholismiravile. Ravi alguses tehtud uriiniproovist leiti taas alkoholi, samas kui vereproov oli n-ö puhas, kirjutab New Scientist.

Selline asjade seis tekitas arstides nõutust ning asja kutsuti uurima Pittsburghi Ülikooli haigla patoloog Kenichi Tamama, kes tegi kindlaks, et lisaks alkoholile sisaldas uriin ka pärmi, mis ei ole iseenesest ülemäära ebatavaline. Küll aga oli naise uriinis suhkruhaiguse pärast ka ebatavaliselt palju suhkruid, mille käärimist Tamada alkoholi tekkimise põhjuseks oletas.

Hüpoteesi testimiseks korraldas Tamada eksperimendi, mille käigus jäeti mõneks ajaks seisma mitu katseklaasi uriini, millest mõnedes oli suures koguses pärmi, teistes oluliselt vähem. Kolmandatesse lisati aga veel ka käärimist takistavaid ühendeid.

Tulemus oli nagu arvatagi võis – kõrgema pärmisisaldusega katseklaasides oli eksperimendi lõpuks detsiliitri kohta 40 kuni 800 milligrammi alkoholi. Arvestades, et haiglates kasutatavad testimeetodid tunnevad alkoholi ära juba 20 mg/dL kontsentratsiooni juures, võib seda kogust juba märkimisväärseks pidada, tõdes Tamama.

Patsiendile endale oli uuringu tulemus lõpuks ikkagi hea uudis, kuna lükkas lõplikult ümber kahtlustused nagu varjaks ta enda alkoholilembust.

Erinevalt varasematest nii-nimetatud «isepruulimise sündroomi» juhtudest toimub antud juhtumi puhul kogu protsess põies ja etanooli verre ei jõuagi, mistõttu ei tunne naine ka selle mõjusid. Kuniks sündroom tervisele muid mõjusid ei avalda, ei näe arstid ka olulist vajadust seda ravida. Lisaks näitavad esialgsed hinnangud, et tegu võib olla oluliselt levinuma nähtusega kui seni arvatud.

Juhtumit kirjeldav teadusuuring ilmus ajakirjas Annals of Internal Medicine.