/nginx/o/2020/02/17/12948753t1h467e.jpg)
NASA avaldatud möödunud aasta parimate satelliidipiltide valikus võib näha meie planeedi kogu ilu ja suurejoonelisust tsüklonitest ja liustike sulamisest vulkaanipursete ja vihmametsa põlenguteni.
Vaata: need on NASA 2019. aasta parimad satelliidifotod
/nginx/o/2020/02/17/12948766t1h9962.jpg)
Solway Firth – tohutu jõesuue
Ühendkuningriigi suuruselt kolmas jõesuudmest ja merelahest moodustuv lehtersuue paikneb Šotimaa edelarannikul. 2. oktoobril tehtud fotol on näha, kuidas madal mereala täitub jõgede poolt merre kantava peeneteralise settematerjaliga. Vee värvus muutub järsult koos sügavusega.
Sellise merevee detailide rikkuse saamiseks pidid teadlased eesotsas NASA okeanibioloogia uurimisrühma juhi Norman Kuringiga tegema algse satelliidifotoga hulgaliselt manipulatsioone. Saadud pildi abil on võimalik uurida näiteks seda, kuidas järsud veetaseme tõusud mõjutavad meres toimuvaid seteprotsesse.
/nginx/o/2020/02/17/12948764t1hfa3b.png)
Tsüklon Idai jäljed
Märtsis Aafrika kaguosa laastanud troopiline tsüklon Idai oli üks ohtlikumaid torme lõunapoolkera ilmauuringute ajaloos, põhjustades Mosambiigis, Malawis ja Zimbabwes karme üleujutusi ja maalihkeid. Mosambiigi suuruselt teises sadamalinnas Beiras jäi elektrita ligi miljon inimest.
Pildi on näha elektrikatkestuste ulatus – vooluvõrku on ühendatud kogu linn, kuid katkestuste ajal püsis elektri- ja internetiühendus vaid linna edelaosas ja lennujaamas, kus abiorganisatsioonid selleks eraldi seadmed üles seadsid.
Foto põhi pärineb NASA ja NOAA koostöös opereeritavalt Suomi NPP satelliidilt ning lisaandmed Nähtava Infrapuna-kuva radiomeetriga, mille töötlemise järel õnnestus täielikult eemaldada tolmu, pilvede ja muude segavate atmosfäärinähtuste varjutav mõju. Aluskaardiks võeti Landsati pilt.
Sedalaadi pildid on vajalikud kogu inimkonnale, kuna võimaldavad kiirreageerijatel kiiresti ja operatiivselt koguda andmeid katastroofipiirkondade kohta.
/nginx/o/2020/02/17/12948769t1h561a.jpg)
Leena delta
Läbi tohutu märgala kulgev Leena jõgi algab Kirde-Siberist ja suubub Põhja-Jäämerre ning on Kaug-Põhja jõele kohaselt suurem osa aastast jääs. Suvel, kui lumi sulab, voolab lõunast põhja poole suures koguses suhteliselt sooja vett, mis hakkab jäätunud maastikku kiiresti omi käike uuristama. Pildil on näha üleminek praegu aktiivsetelt kulutus- ja setteprotsesse läbiv delta osa ja vanema ning kuivema osa vahel. Sinised veesilmad on tekkinud igikeltsa sisse tekkinud lohkude veega täitumise tagajärjel.
Selliste piltide abil saavad teadlased hinnata maailma veeressursside muutumist aastaaegade vaheldumise ja kliima muutumise tingimustes.
/nginx/o/2020/02/17/12948768t1hc4bf.jpg)
Põleng Paraguai, Boliivia ja Brasiilia piiril
2019. aastal toimunud järsk Lõuna-Ameerika metsapõlengute sagenemine jäi lisaks maailma meediale ka kosmoseaparaatide pilgu alla. Selle pildi saamiseks kombineerisid teadlased nähtava valguse ja lähi-infrapuna spektriosas tehtud pilte. Hiljuti põlenud alad paistavad siin mustana. Keskmise resolutsiooniga spektroradiomeetri MODIS abil kogutud andmed võimaldasid näidata, et tõenäoselt algas tulekahju Paraguais ja levis sealt seejärel Boliiviasse ja Brasiiliasse.
/nginx/o/2020/02/17/12948757t1hc472.jpg)
USA kaguosa tabanud põud
Kaardil on näha septembri keskpaigas USA kaguosariike tabanud ja 8. oktoobrini kestnud põua ulatust. Pildil kajastub satelliitidelt mõõdetud aurumisstressi indeks, mille abil on võimalik mõõta maapinna evaportranspiratsiooni – seda, kui palju maapind ja taimelehed veeauru atmosfääri paiskavad.
/nginx/o/2020/02/17/12948761t1h0c66.jpg)
Lumi ja tuhk
10. aprillil hakkas Venemaal Kamtšatkal purskama Šivelutši vulkaan, heites kuuma gaasi ja tolmu pilve tulemäest endast kaheksa kilomeetri kaugusele. Kuigi purse ise kestis vaid 13 tundi, jättis see maad katvale lumevaibale selgelt äratuntava jälje, mille Aqua ja Landsat 8 ja teisedki satelliidid ka üles pildistasid.
Landsati 19. aprillil tehtud fotol on näha nii vulkaan ise, sellest tõusev suitsupilv kui ka lumele sadanud tuhk.
/nginx/o/2020/02/17/12948756t1hc46f.jpg)
Neli troopilist tsüklonit korraga
4. septembril tehtud fotol on korraga paista neli troopilist tsüklonit – Juliette, Fernand, Dorian ja Gabrielle. Kolm päeva varem oli Dorian tõusnud oma tugevuselt viienda kategooria orkaaniks ning põhjustanud Bahama saartel miljardite dollarite väärtuses kahju. Pildi tegemise hetkel olid Vaikse ookeani idaosas liikuv Juliette ja Atlandil liikuv Dorian vaid 2. kategooria tormid. Mehhiko kirdeosas rannikule liikuv Ferdinand põhjustas ulatuslikke üleujutusi, Gabrielle tõusis aga neljanda kategooria tormiks.
/nginx/o/2020/02/17/12948759t1h3943.jpg)
Aafrika tolm puhub merele
Kuigi Aafrikast ja tolmutormidest rääkides läheb mõte enamasti Sahara kõrbele, suudab tuul ka kontinendi lõunaosas tolmu üle mere keerutada. Antud pildi tegemise hetkel 25. septembril tõmbus taevas Namiibia ja Lõuna-Aafrika läänerannikul liivast ja tolmust punaseks ning nagu kirjutasid uudisväljaanded, ei saanud lennukid maanduda.
/nginx/o/2020/02/17/12948760t1h9721.png)
Põhjapooluse helkivad ööpilved
Eestiski suveõhtutel taevas helkivad pilved paistavad meile küll vaid õhukeste viirgudena, kuid katavad samas Arktikas terve taeva. NASA kosmoseaparaadi AIM (Aeronomy of Ice in the Mesosphere) piltidest kokku pandud komposiidil on näha pilvi moodustavate jääosakeste tihedust. Teadlased on juba aastaid täheldanud, et helkivaid ööpilvi on näha poolusest aina kaugemal. Oletatakse, et muutus on seotud muutustega atmosfääri veeauru sisalduses.
/nginx/o/2020/02/17/12948758t1hadd5.jpg)
Päikesevarjutus
2. juulil tekkis Lõuna-Ameerikas haruldane võimalus kogeda täielikku päikesevarjutust. Samal ajal, kui lõunaameeriklased pilgud taevasse pöörasid, vaatasid NASA satelliidid aga Maale langevat ümmargust varju. Nagu pildil näha, on Kuu varju kese päris tume, ning võrreldes ülejäänud planeediga jõuab sinna väga vähe valgust. Antud pilt on mosaiik kolmel eri ajahetkel tehtud piltidest.