Üleujutused ei ole Austraalia põuale leevendust toonud

Üleujutused Austraalias. Foto: /AP/Scanpix

Tihe vihm on Austraalia põuastele piirkondadele küll lootust toonud, kuid aasta kestnud kuivaperioodile lõpu tegemiseks oleks siiski vaja kestvat vihmasadu, hoiatasid teadlased teisipäeval.

Riigi idaosa on viimasel ajal kannatanud mitmepäevase tormisest ilmast põhjustatud kaose käes. Muu hulgas on kuulutatud kadunuks mees, kelle auto tulvaveed Sydneyst põhja pool tulvavete poolt minema uhuti. Tulvavete eest on evakueeritud sadu inimesi.

Queenslandis asuvas Standthorpe’i väikelinnas elav Tracy Dobie sõnul oli vihm «kõigile suureks hooandjaks.»

Samas tõdes linnapea, et «põud ei ole veel lõppenud. Meie maa on dehüdreerunud. Oleme mõnes kohas kolm aastat ilma vihmata olnud, mujal koguni viis aastat ja selleks, et niiskus mulda tagasi jõuaks, kulub veel palju aega.»

Hüdroloogide hoiatusel on selle nädala uputused, mis on põhjustanud üleujutusi ja kustutanud tulekahjusid, omamoodi märk eel seisvast – linnad jäävad aina enam vee alla, samas kui maapiirkonnad seisavad silmitsi süvenevate põudadega.

New South Walesi Ülikooli professor Ashish Sharma sõnul võivad suured vihmad tekitada linnaelanikele «väärastunud arusaama» nende mõjust, kuna vesi kipub kõvadel pindadel kogunema. Linnainimesed võivad näha üleujutusi ja kahju kinnisvarale, samas oleks maapiirkondades vaja kauem kestvaid vihmasid, et kuivanud muld korralikult märjaks teha.

Viimasel ajal maha tulnud vihmasajud on mõnel pool koguni viimase 30 aasta tugevaimad, mistõttu on Sydney ümbruse veekogude tasemed märkimisväärselt tõusnud.

Paljudes New South Walesi põua kätte jäänud piirkondades on veetaseme tõusud aga minimaalsed ning suur osa veest voolab otse jõgedesse ja mitte veekogudesse, ütles osariigi veeressursse haldava WaterNSW kõneisik: «Kahjuks on see suuresti seetõttu, et vett ei ole piisavalt lisandunud ja valgalad on pärast pikaajalist kuuma- ja põuaaega äärmiselt kuivad.»

Kuigi kliimamuutuse tagajärjel peaks Austraalias esinema rohkem äärmuslikult tugevaid sademeid, ei ole sellest Sharma ja kolleegide kinnitusel piisavalt, et temperatuuritõusuga kaasnevat kuivamist ära hoida, kuna keskmise ulatusega ja sagedasti esinevaid üleujutusi jääb järjest vähemaks. Viimased on aga veesüsteemi selgroog, tõdes Sharma.

«Loodan, et inimesed on piisavalt targad ega tõlgenda seda praegu kui märki, et tegutseda ei ole vaja,» ütles Sharma.

Tracie Dobie sõnul on vihm küll teretulnud, kuid «üksik vihmasadu ei suuda põuda lõpetada. Meil oleks vaja aasta otsa keskmiseid sademeid.»