Uudiseid Lõunamandrilt: lõpuks saabus esimene lumi!

Copy
Admiral Bellingshausen jäämägede vahel.
Admiral Bellingshausen jäämägede vahel. Foto: Timo Palo

Senistest külastatud baasideist on kahtlemata moodsaim olnud Lõuna-Korea baas King Sejong Station.

Maabumine oli sedakorda kuiv ehk et kummipaadist ei tulnud maale minekuks vees kahlata, vaid sai minna kai peale. Selleks tuli üles ronida mitmemeetrisest metallredelist, mille ülemise otsa juures ootasid meid sinimustvalgete lipukestega väga lahked vastuvõtjad.

Baas on vaid kolm aastat vana, aga siiski pidi olema tagasihoidlikum, kui Rossi mereäärne veelgi tänapäevasem ja suurem kompleks. Eriti muljetavaldav oli valdavalt levivabas Antarktikas see, et ka nende väikestel päästealustel oli igaühel oma wifi-võrk. Seisatasid ühe või teise aluse kõrval ja telefonid taskutes elavnesid. Paroole me küsima ei hakanud – milleks ilusat rahu rikkuda?

Esmakordselt oli baasi hoonete puhul märgata arhitektuuri ilminguid. Reeglina on tegu olnud kas maa peal või metalljalgadel akendega konteineritega. Erandiks päris vanad jaamad, kus veel puuehitisi näha, aga millel enamasti vaid museoloogiline väärtus. Korea baasi teaduslaborid ja «triiphoone» ise kasvatatava värske rohelise tarbeks olid muljetavaldavad.

«Sellises baasis ma töötaksin,» oli me ühine arvamus pisut kosmosejaama meenutavast baasist.

Artikli foto
Foto: Timo Palo

Peatusime Argentiina baasi Primavera reidil, kus uued meeskonnaliikmed lisaks juba külastatud saartele ka Antarktise mandril jala maha said. Lahesopp oli täis hoovusega nobedalt liikuvaid jäämägesid ja –mäekesi, suur änn käis me kaljule laotatud päästeveste nokkimas ja pingviinid uudistasid pidevalt lähiümbruses. Kauguses mürises vette liustikulahmakas. Suur merikaru/hüljes, kotik (heal lapsel mitu nime) esines täispika programmiga. Unustage tsirkus ja loomaaiad, vabas looduses, kuhu need imelised loomad jääma peaksidki, sooritavad nad palju peadpööritavamaid trikke.

Rahvakultuuriansambel «Neljast kaheksani» dream team ehk vahtkond, kes kaks korda ööpaevas just selles vahemikus laeva navigeerib, korraldab uhkusega enamiku parimatest maabumistest ja parimad purjetamisotsad. Eks nad pingutavad ja harjutavad ka, aga tasakesi, et laulukoor «Kaheteistkümnest neljani» üles ei ärkaks ja neid plagieerima ei hakkaks. Väike lustlik võistlusmoment tõstab kõigil toonust.

Igapäevaselt vahetuvatel kambüüsivahtidel läheb rebimine üha pingelisemaks, sest kokkade hulka on saabunud raskekahurvägi madrus Kersti näol. Hommikune omlett valmis individuaalselt kõigile, kes järjest koidest välja pugesid. Kahe esimesega polnud Kersti ise rahul, aga kolmas oli juba täiuslik ja see sattus just kapten Indrekule. Lõunaks valmisid über-tervislikud täidetud paprikad, kus mõne mehe meelest oleks võinud ikka rohkem ehedat searasva välja niriseda, aga sõbralikust tögamistest hoolimata kadusid paprikad välgukiirusel.

Madrus Kersti meenutas kokandushuvilise sõbra sõnu, et kui paprikat peale panna, kannatab kaalikas ka süüa. Õhtuks valmib juba eelmisest päevast madalal kuumuses mootoriruumis küpsev klapi-kambri-kaane lammas. Valmib 24h jooksul mootori töörežiimil 1000 pööret minutis. Kuna masin käib nii kuinii, on tegemist täiesti kliimaneutraalse lambaga. Et õhtu oleks täiuslik ja tuul tõusis, paneme taas purjed üles, sest oleme suuremast jääsupist taas vabamas vees.

Mootoriruumis küpsev lammas.
Mootoriruumis küpsev lammas. Foto: CJ Kask

Liikuma peame alati pigem ettevaatlikult kui liialt suure hooga, sest merekaarte ei saa siin sugugi alati usaldada. Uruguay baasi inimesed, kes me külaskäigul maabumist kummiülikondades assisteerimas olid, kurtsid, et hoovused ja karmid tormid kujundavad ranna-äärset põhja pidevalt ka ümber. Peab väga ette vaatama, et mitte kividesse sõita.

Uruguaylased rääkisid, et märtsikuus toimub juba üle kümne aasta Antarktika maraton, kus on osalejaid paljudest baasidest. Joostakse Frey ja Uruguay baaside vahel edasi-tagasi kuni 42 km täis. Vahemaa baaside vahel on maad mööda ca neli kilomeetrit. Madrus Kersti, meie esijooksja, jõudis natuke liiga vara, muidu oleksime oma laevalt ka võistleja välja saanud panna.

Meil on termomeeter nullis ja esmakordselt sajab laia lund. Selle peale lubas kambüüsivaht küpsetada kaneeli järgi lõhnava õunakoogi.

Maris Pruuli, Admiral Bellingshauseni pootsman

Tagasi üles