Teadlased: ookeanid olid mullu mõõtmisajaloo kuumimad

Pilt on illustreeriv. Foto: David J. Phillip/AP/Scanpix

Maailma ookeanid olid mullu mõõtmisajaloo kuumimad, sellel aga võivad olla katastroofilised tagajärjed Maa kliimale, ütlesid teisipäeval teadlased.

Ookeanid koguvad endasse enam kui 90 protsenti kasvuhoonegaasidest tingitud üleliigsest kuumusest ning nende veekogude temperatuuri mõõtmine annab teadlastele täpseid andmeid kliima soojenemisest.

Rahvusvaheline teadlaste meeskond uuris andmeid, mille oli kogunud Hiina Atmosfäärifüüsika Instituut (IAP), et jõuda täpse arusaamani ookeanide temperatuurist mitmekümne aasta jooksul kuni 2000 meetri sügavuseni.

Ookeanide temperatuur oli mullu kõrgem kui kunagi varem mõõtmisajaloos ning nende soojenemise mõju on näha äärmuslike ilmastikutingimuste tekkimises, veetaseme tõusus ning kahjustada saanud mereelus.

Uuringu järgi oli ookean 2019. aastal 0,075 °C soojem kui ajalooline keskmine vahemikus 1981-2010.

See tähendab, et ookeanid on viimaste aastate jooksul imanud 228 korda kümme astmes 21 džauli energiat. «See on palju nulle,» ütles uurimistöö juht Cheng Lijing IAP-st.

«Kuumus, mida oleme maailma ookeanidesse viimase 25 aasta jooksul pannud võrdub 3,6 miljardi Hiroshima aatompommi plahvatusega,» sõnas ta.

Viimased viis aastat on ookeanide jaoks olnud viis kuumimat, seisis uurimistöös.

Uuringu autorite sõnul on selge seos ookeanide soojenemise ja loodusõnnetuste nagu Austraalia kaguosa laastavate maastikupõlengute vahel.

Soojemad veed tähendavad suuremat aurustumist.

«See tähendab suuremat vihmasadu, kuid ka atmosfääri suuremat aurustumise vajadust,» sõnas Michael Mann Pennsylvania Osariigi Ülikoolist. «See viib omakorda mandrite kuivamiseni, see on tähtis tegur, mis on hiljutiste metsatulekahjude taga Amazonasest kuni Arktikani, sealjuures Californias ja Austraalias.»

ÜRO valitsustevaheline kliimamuutuste ekspertkogu hoiatas eelmisel aastal avalikustatud raportis, et tõusev meretase viib kümnete miljonite inimeste lahkumiseni rannikuäärsest elukohast.