Põrutav avastus: 60ndatel Maale potsatanud meteoriidist leiti Maast vanemaid osakesi

Video ei ole enam kättesaadav.

Meteoriidikildu uurinud teadlased tuvastasid selle seest vanima materjali, mis üldse Maa peal leidub.

Ajal, mil see tähetolmu tükk tekkis, ei olnud kogu Päikesesüsteemgi veel tekkida jõudnud. Tõenäoselt on tegemist mõne kauge tähe eluaja lõpus toimunud plahvatusega ilmaruumi paisatud osakestega. Sedalaadi osakesed liituvad tavaliselt hiljem teiste kosmiliste objektidega nagu tähed, planeedid või väiksemad kosmosekivid. Avastatud osakesed pididki liituma meteooriga, mis ühel hetkel Maale kukkus, kirjutab BBC.

Seega on tegemist mitmes mõttes eripärase avastusega – sedalaadi osakesi ei ole varem uuritud.

«Need on tahked täheosakesed, tõeline tähetolm,» kirjeldas avastuse erakordsust Ameerika Teaduste Akadeemia toimetistes ilmunud uuringu juhtivautor Philipp Heck.

Kokku leiti 1969. aastal Austraaliat tabanud Murchisoni meteoriidilt 40 tähetolmu osakest, mis eraldati ülejäänud meteoriidikehast keeruka purustamis- ja lahustamisprotsessi tulemusena, mida Heck ise võrdles heinakuhja mahapõletamisega nõela leidmiseks.

Meteoriidikamakas, mille seest osakesed leiti. Foto: Basilicofresco/CC/SWNS/Scanpix

Terakeste vanuse määramiseks mõõdeti, kui kaua nad olid olnud kosmilise kiirguse käes. Analüüsi tulemused olid üllatavad – mõned osakesed osutusid vanemaks kui ükski teadaolev materjal, mida teadlased Maa peal uurinud. Kui paljud terad jäid vanuselt 4,6 ja 4,9 miljardi aasta vahele, siis vanimate vanuseks määrati 7,5 miljardit aastat. Võrdluseks – Päikese vanus on 4,6 miljardit ja Maa oma 4,5 miljardit aastat.

«Vaid 10 protsenti teradest on vanemad kui 5,5 miljardit aastat ja 60 protsenti on suhteliselt «noored» - 4,6 kuni 4,9 miljardit aastat, ülejäänu jääb nende vahele,» kirjeldas Heck vanuse jaotumist. Ta lisas, et on veendunud, et samalaadseid osakesi peab leiduma teisteski meteoriitides, kuid teadlased pole neid veel lihtsalt üles leidnud.