Elus, surnud ja merel - Antarktika reis toob inimeses esile ürgse oleku

Purjelaev "Admiral Bellingshausen" Foto: CJ Kask

Meri toob inimeses välja juba muinasmõtlejate kirjeldatud kolmanda oleku, leiab allveetehnoloog Maarja Kruusmaa.

Antiikaegne mõtleja ja maailmarändur Anacharsis Sküütiast olla öelnud, et inimene võib olla kolmes seisundis: elus, surnud ja merel. Ärge nüüd valesti aru saage. See kolmas seisund – merel – pole mingi elu ja surma vahepealne olek tähistamaks ennast koomalähedasse olekusse joonud kruiisireisijaid. Pigem vastupidi, merel on inimene veel elusam kui elus. Antiikajal olid meresõidukid märksa algelisemad ning märksa haavatavamalt loodusjõudude meelevallas kui mootorpurjekas Admiral Bellingshausen, ning navigatsioonivahendid veelgi lihtsamad kui need, mida tsaari laevastik 200 aastat tagasi kasutas.

Kohalolutunne on võimas, kui tajud iga lainet kogu kehaga ja sisekõrvaga ning kõik liigutused tahavad tasakaalu säilitamiseks läbimõtlemist. Aga pärast paari päeva harjumist, mõnda sinikat ja plaastrit olen õppinud 30-kraadises kreenis pimedas kajutis käsikaudu liikuma ning kambüüsis koordineeritud paarismängus külmkappi avama, ilma et selle sisu põrandale veereks. Selleks et saavutada Wenna vilumust akrobaatilises gastronoomias, oleks muidugi vaja märksa pikemaajalist praktikat ning lisaks veel jalgpalluri koordinatsiooni ja reageerimiskiirust. Aga siiski, rõõm pisiasjade õnnestumisest on siiras ja vahetu. Saan hakkama, olen elusam kui elus!