/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2020/01/02/12846243t1hd0fa.jpg)
Austria üritab saavutada süsinikneutraalsuse 2040. aastaks, teatas uus roheliste ja konservatiivide koalitsioon neljapäeval.
Austria uus valitsus tahab süsinikneutraalsust 2040. aastaks
Rahvapartei (ÖVP) liider Sebastian Kurz ütles, et tema erakonnal on uues valitsuses kümme ministrit, nende seas sise-, välis-, kaitse- ja rahandusminister.
Rohelistele jääb neli portfelli: keskkonna-, justiits-, sotsiaal- ja kultuuriministeerium. Roheliste liider Werner Kogler saab Austria asekantsleriks.
Valitsuskoalitsiooni pole veel ametisse vannutatud, laupäeval oodatakse sellele Roheliste parteikongressilt erakonna liikmete ametlikku heakskiitu.
Austria konservatiivne Rahvapartei ja Rohelised jõudsid kolmapäeval pärast peaaegu kolm kuud kestnud võimuläbirääkimisi kokkuleppele koalitsioonivalitsuse moodustamises.
Kurz (33) naaseb kantsleriametisse pärast seda, kui tema eelmine koalitsioon paremäärmuslastega mullu korruptsiooniskandaali tõttu lagunes.
See on esimene kord, kui rohelised Austrias riigi tasandil valitsusse pääsenud, ehkki ÖVP jääb vastuoluliste rändevastaste meetmete juurde, mis on rahvast lõhestanud
Kogleri sõnul on liit konservatiividega riski väärt.
Süsinikuneutraalsuse eesmärk on ambitsioonikam Euroopa Liidu eesmärgist saavutada sama siht 2050. aastaks.
300-leheküljelises valitsusprogrammis rõhutatakse ka julgeoleku tähtsust, mis oli valimistel konservatiivide jaoks keskne teema.
«Migratsioon jääb minu poliitika keskmesse,» ütles Kurz, kelle sõnul on kahel erakonnal läinud korda kahe maailmavaate parimate külgede ühendamine.
Euroopa Ülemkogu eesistuja Charles Michel ütles, et 2020. aasta algas Austria jaoks suurepäraste uudistega.
«25 aastat pärast liitumist uuendas Austria oma pühendumust Euroopa projektile ja on saamas liidriks võitluses kliimamuutusega,» säutsus Michel Twitteris.
Vaatlejate sõnul võivad Saksamaa ja teised riigid võtta Austriast eeskuju ja luua samuti ebatõenäolisi liite konservatiivide ja roheliste vahel, kuivõrd rahva seas on tõusuteel nii populistlikud meeleolud, aga ka mure kliimamuutuse pärast.
Rohelised said septembris valimistel 13,9 protsenti häältest, mis oli nende läbi aegade parim tulemus. ÖVP saavutas aga 37,5-protsendise toetusega suure võidu, kuivõrd paremäärmuslikus Vabadusparteis (FPÖ) pettunud valijad pöördusid Kurzi erakonna poole.
Valitsusprogramm näeb muuhulgas ette, et 2030. aastaks tuleks kogu Austria energia taastuvallikatest. Samuti tahetakse suurendada investeeringuid ühistransporti.
Kuigi taastuvenergia moodustab juba kolmandiku Austria energiatarbimisest, on 8,8 miljoni elanikuga riik üks väheseid EL-i liikmeid, mille kasvuhoonegaaside emissioon on ajavahemikul 1990–2017 kasvanud.
Immigratsiooni ja julgeoleku vallas tahab valitsus luua korra ennetavaks kinnipidamiseks ja laiendada pearätikeeldu koolitüdrukutele. Rohelistele on mõlemad ettepanekud vastukarva.
Politoloog Johannes Huber ütles AFP-le, et koalitsiooni püsimajäämise tõenäosus on 50-50, sõltuvalt sellest, mis teemad järgnevatel aastatel päevakorda tõusevad
Päevalehe Standard kolumnist Eric Frey märkis, et Kurz ja Kogler peavad tegutsema oskuslikult, kui kerkivad üles keerulised probleemid nagu asüülitaotlejate arvu järsk tõus, kliimamuutuse süvenemine või majanduslangus.
Opositsiooniliidrid on koalitsiooni juba kritiseerinud. Sotsiaaldemokraatide sõnul on rohelised teinud liiga suuri kompromisse, samas kui FPÖ juhi Norbert Hoferi sõnul on valitsusprogramm suuresti mull.