Kuigi lõppeva aasta sisse mahub palju olulisi teadusavastusi ning kõigi avastuste tegelik väärtus selgub alles tulevikus, toob Postimees välja oma valiku aasta saavutustest, millel on potentsiaal muuta inimeste elu või maailmapilti.

Must auk püüti pildile

Aprillikuus avaldati aastatepikkuse rahvusvahelise teadusprojekti tulemus: esimene otsevaatlusega saadud kujutis 53 miljoni valgusaasta kaugusel asuvast mustast august M87 galaktika keskmes. Tõsi, musta auku ennast kui valgustki neelava gravitatsiooniga keha me pildil ei näe. Oranž rõngas on aga musta augu ümber nn neeluketas, mis tekib, kui mateeria musta auku vajub.

Pildi kokku saamiseks ühendati kõikjal üle maailma asuvad raadioteleskoobid, mille vaatlusandmete ühendamisel saadi peaaegu planeedisuurune ühendteleskoop.

Sündmushorisondi teleskoobiga tehtud vaatluste tulemused olid küll ootuspärased, kuid kinnitasid samas praegu füüsikas üldtunnustatud teooriate ja ka Albert Einsteini ideede paikapidavust.

Üks musta augu pildi loojatest, CalTechi arvutiteaduste ja matemaatika abiprofessor Katie Boumani reaktsioon pildi esimesele nägemisele hakkas hiljem internetis oma elu elama.

Uued pildid ürginimeste puslepildis

Aasta jooksul on lisandunud tohult uusi teadmisi nii Homo sapiens’iga koos elanud denislaste, neandertallaste kui ka seni tundmatute, peamiselt Aasias elanud ja tänaseks väljasurnud inimliikide kohta. Lisaks uute arheoloogiliste leidude lisandumisele on avastustele kaasa aidanud ka vana DNA uurimine. Nüüdseks on päris selge, et kui nüüdisinimene Aafrikast lahkus, kohtus ta üle maailma levides paljude sugulasliikidega, kelle geene kannavad paljud maailma rahvad tänapäevani. Muinasmaailm oli palju keerukam, kui seni arvata oskasime.

 
Kommentaarid
Copy