Geeniuuring näitab: just nii nägi välja muistne skandinaavlane

Nii pidi välja nägema 6000 aastat tagasi Skandinaavias elanud inimene. Foto: Tom Björklund / SWNS/Scanpix

Muinasaegses «närimiskummis» säilinud vana DNA võimaldas teadlastel rekonstrueerida 6000 aastat tagasi Skandinaavia aladel elanud naise välimuse.

Kõnealune vana inim-DNA avastati Lollandi saarelt Taanis. Tegemist on esimese korraga, kui teadlased on suutnud tuletada terve muistse genoomi millestki peale luuleidude. Tõenäoselt olid uuritud muistsel skandinaavlasel tume nahk, tumepruunid juuksed ja sinised silmad.

Võrreldes olemasolevate teadmistega tollal Euroopas elanud populatsioonidega paistab, et praegu Lola’ks nimetatud naine oli geneetiliselt sarnasem Kesk-Euroopas kui samal ajal Skandinaaviat asutanud küttide-korilastega. Arvatakse, et tegemist pidi olema jääliustike taandumise järel Euroopast põhja poole elama asunud rahva järeltulijaga.

Tökatitükk. Foto: Theis Jensen / SWNS / Scanpix

Lola eluviisi kohta kõneleb nii tihkeks keedetud kasetõrvast ehk tökatist «närimiskumm», mille analooge on kasutatud Siberis veel ka 20. sajandil, ja ka lisaks närija enda DNA’le tükis säilinud toidujäänused. Viimaste tõttu on teada, et enne «nätsu» närimist oli Lola söönud pähkleid ja sinikael-parti. Samas olid olemas ka kopsupõletikku ja lümfisõlmede põletikku põhjustavad mikroobid.

Avastust kirjeldav teadusartikkel ilmus ajakirjas Nature Communications.