/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2019/12/10/12801466t1h020a.jpg)
Gröönimaa jääkilp sulab arvatust kiiremini ja võib sajandi lõpuks miljonid inimesed ohtu seada, hoiatasid teadlased.
Gröönimaa jää sulab arvatust kiiremini (5)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Jääkilp on kohati kolme kilomeetri paksune, kuid alates 1992. aastast on 3,8 triljonit tonni sellest kadunud. Ainuüksi sellest piisab, et meretase tõuseks 10,6 millimeetrit, näitab ajakirjas Nature avaldatud uuring.
Kui 1990. aastatel sulas aastas keskmiselt 33 miljardit tonni jääd, siis nüüdseks on kogus kasvanud 254 miljardi tonnini.
Paljud teadlased on seisukohal, et kasvuhoonegaasidest tingitud maakera soojenemine on viinud jäälavad pöördumatusse olukorda, millel on inimkonnale tõenäoliselt katastroofilised tagajärjed.
Valitsustevaheline Kliimamuutuste Nõukogu (IPCC) andis 2103. aastal hoiatuse, et kui maakera soojenemine jätkub, tõuseb meretase 2100. aastaks 60 sentimeetri võrra ja 360 miljoni rannikualal elava inimese kodud jäävad vee alla.
Viimased uuringud näitavad, et Gröönimaa jää arvatust kiirem sulamine lisab IPCC ohustsenaariumile veel seitse sentimeetrit.
«Rusikareegel ütleb, et iga maailmamere taseme sentimeetrine tõus seab kogu planeedil üleujutusohtu kuus miljonit inimest rohkem,» ütles uuringu kaasautor, Leedsi ülikooli professor Andrew Shepherd.
Praeguse trendi põhjal ujutab meri ainuüksi Gröönimaa jää sulamise tõttu sajandi lõpuks igal aastal üle 100 miljoni inimese elukoha, lisas ta.
«Need ei ole ebatõenäolised sündmused ega väiksed mõjud, need juhtuvad ja on rannakogukondadele hukatuslikud.»