/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2019/12/10/12800222t1hce1f.jpg)
Peaminister Jüri Ratas kinnitas, et Eesti seab kliimapoliitikas auahneid eesmärke ning kliimaneutraalsuse eesmärk on täidetav.
Ratas: Eesti seab kliimapoliitikas auahneid eesmärke (6)
Peaminister Jüri Ratas andis teisipäeval riigikogu saadikutele ülevaade valitsuse Euroopa Liidu poliitika teostamisest. Peatudes kliimaküsimustel märkis Ratas, et talle on ka riigikogu saalis korduvalt öeldud, et Eesti oli vastu kliimaneutraalsuse eesmärgi seadmisele.
«Kinnitan, et juunis me ei olnudki valmis seda eesmärki veel siduvalt seadma. Sel hetkel ei olnud teada, kas me siin 59. laiuskraadil hajaasustuses elades oleme selleks tehnoloogiliselt või majanduslikult suutelised. Ent täna teame nii seda, et me oleme suutelised kui ka seda, mida selleks tuleb teha,» ütles Ratas.
Peaministri sõnul näitas Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna büroo uuring, et kliimaneutraalsus Eestis on saavutatav. Seda analüüsi aluseks võttes saatsid kolme Balti riigi peaministrid Euroopa Liidu riikide riigipeadele ja valitsusjuhtidele ühispöördumise sõnumiga, et kliimainvesteeringute mahu tõttu ei ole õige vähendada Euroopa Liidu pikaajalise eelarve üldmahtu ega vähendada summasid, mis võimaldavad Balti riikidel kliimaeesmärke saavutada.
Peaministri sõnul on peatselt esitatava kliima- ja energiakava 2030 koostamisega võetud õige suund, jättes liikmesriikidele võimalused ise sobilikke valikuid langetada.
Ratas kinnitas, et erinevalt paljudest riikidest on Eesti «oma 2020 eesmärkide täitmisega rajal ja tulenevalt arengutest täidab need ilmselt varuga».
«Samuti oleme võtnud juba hetkel 2030. aastaks ühe kõige kõrgema emissioonide vähendamise eesmärgi Euroopa Liidus võrreldes 1990. aastaga, s.o miinus 70 protsenti. Ning näiteks taastuvenergia puhul oleme viie ambitsioonikama riigi seas, kui võtta arvesse ka meie võimalusi,» sõnas Ratas.
«Olen veendunud, et üleminek kliimaneutraalsusele peaks olema tehnoloogianeutraalne ja ka võimalikult turupõhine, sest ainult nii on tõenäoline, et suurenevad võimalused, valikud ja vabadused,» ütles Ratas.
Samas toonitas ta, et kuniks Eestil ei ole «sobivate energiaallikate näol võluvitsa», ei maksa kõrvale heita võimalusi tagamaks energiajulgeolek riikidele sobiva valikuga puhastest tehnoloogiatest. Samuti tuleb Ratase sõnul jätkuvalt tugevdada energiajulgeolekut ja varustuskindlust välisühenduste abiga.
«Kliimaneutraalsuse sihi tõttu võib olla aga vajadus sise- ja välisühendusi veelgi tugevdada, eriti kui energiaallikad peaksid tulevikus pigem Eesti läänerannikul asuma,» ütles Ratas.
Ratas avaldas veendumust, et arutelud kliimaneutraalsuse, energiapöörde ja varustuskindluse teema üle võtavad riigikogus kindlasti väga suure osa järgnevatest aastatest.
«Kuid eesmärk on selge – saavutada kliimaneutraalsus aastaks 2050 ehk siis aastal 2050 peab meie süsinikuheide olema võrdne süsiniku sidumisega. Me peame selles eesmärgis nägema ka oma suurt võimalust. Võimalust säästa loodusressursse, võimalust luua uusi töökohti ja uusi tehnoloogiaid aga ka võimalust vähendada sõltuvust teatud energiakandjatest ja nende tarnijatest,» ütles Ratas.
Ta tõi näiteks Rail Balticu, mida seni peeti peamiselt strateegiliseks ühenduseks Euroopa keskustega, kuid nüüd teadvustame raudteeühendust hoopis hädavajaliku keskkonnasõbraliku alternatiivina tänastele enam saastavatele transpordiliikidele.
Ratas kinnitas, et valitsusele on Rail Baltic jätkuvalt oluline strateegiline eesmärk ning valitsus teeb kõik endast oleneva, et püsida kavas ning kindlustada selle rajamiseks Euroopa raha.
Ka on valitsus peaministri sõnul teinud tööd selleks, et põlevkivil ja Ida-Virumaal oleks kindel koht uues Euroopa Komisjoni fondis, mis puudutab õiglast üleminekut fossiilkütustelt puhastele kütustele.