:format(webp)/nginx/o/2019/07/10/12351150t1h01e8.jpg)
/nginx/o/2019/12/04/12787316t1hfc38.jpg)
President Trumpi kliimavaenulikest tendentsidest hoolimata paistab, et USA emissioonid langevad aasta lõpuks 1,7 protsenti, kuid kasvav maagaasi ja nafta kasutamine nullib kivisöe hülgamisest tekkinud vähenemist.
2019. aasta kliimabilanss – emissioonid tõusevad kivisöe hülgamisest hoolimata (3)
Kuigi aasta lõpuni on veel veidi alla kuu aega, on grupp Global Carbon Budgeti teadlased juba praegu koostanud lõppeva aasta süsinikubilansi ülevaate, mille kohaselt tõuseb ülemaailmne keskmine kasvuhoonegaaside heitkogus aasta peale summaarselt 0,6 protsendi võrra. Absoluutarvudes jääb globaalne emissioonide kogus veidi alla 37 gigatonni, kirjutab New Scientist.
Muu hulgas ilmneb raportist, et hiljuti Pariisi kliimaleppest välja astumisest teatanud USA heitekogused on siiski märkimisväärselt vähenemas. Nagu tõdes Rahvusvahelise Kliimauuringute Keskuse teadur Glen Peters, ei ole Trump suutnud oma valimislubadust kaitsta USA kivisöe tööstust, kuna maagaas ja taastuvenergia on praeguseks juba lihtsalt majanduslikult otstarbekamad.
Prognooside kohaselt peaks USA emissioonid aasta lõpuks langema umbes 1,7 protsenti, mis on võrreldav Obama-aegsetega. Ka Euroopa Liidus on emissioonide vähenemine samal tasemel.
Peamine energiaallikas, milles süsiniku jalajälg tõepoolest väheneb, ongi kivisüsi, mille kasutamine on maailmas vähenenud 0,9 protsenti. Euroopas ja Ameerika Ühendriikidest on kivisöe kasutamine seejuures vähenenud pea kümnendiku võrra. See ei kompenseeri aga samal ajal toimunud nafta ja maagaasi kasutamise tõusu, mis on mõlemad tõusnud jämedalt 2,6 protsenti. Üldkokkuvõttes on maailma süsihappegaasi emissioonid alates 2015. aastast, mil Pariisi lepe vastu võeti, kasvanud koguni 4 protsenti.
Samas on raportis välja toodav 0,6 protsendine tõus suurte veapiiride tõttu siiski vaieldav, kirjutab BBC.
Märkimisväärne emissioonide kasvu pidurdumine toimus Indias, kus tavapärane iga-aastane 5-protsendine emissioonide kasv asendus vaid 1,8 protsendiga, põhjuseks tugevad mussoonid ja rekordkõrge hüdroenergia tootmise tase.
Hiina, kes on pärast USA kliimaleppest väljumist küll kujunemas aina kõnekamaks kliimainitsiatiivide toetajaks, on siiski oma heiteid 2,6 protsendi võrra suurendanud, kuigi majanduskasvu aeglustumine on toonud kaasa ka emissioonide kasvu vähenemise.
Oma mõju oli ka Brasiilia vihmametsades suvel möllanud põlenutel ning see väljendus metsatulekahjude bilansi suurenemises.
Raporti välja tulemise ajal on maailma riikide juhid kogunenud Madriidi COP25 kliimakonverentsile, mille raames üritatakse saavutada ambitsioonikaid kasvuhoonegaaside heitkoguste kärpeid. Samas nagu ütles Ida-Anglia Ülikooli teadlane Corine Le Quere, on sellised kärped küll vajalikud, kuid «üsna radikaalsed» ja tõenäoselt mitte kuigi realistlikud.