Graafik ⟩ Kliima päästmise võimalus hakkab inimkonnal käest libisema

India lambakarjus kõndimas kokku kuivanud Osman Sagari järve põhjal. Foto: NOAH SEELAM / AFP / Scanpix

Tuleval nädalal algaval Madriidis kliimakonverentsil peavad maailma riikide esindajad seisma silmitsi teadmisega, et kui nüüd otsustavalt ei reageerita, libiseb võimalus kliimakriisi lahendada aina enam käest ära.

Kuigi mitmed maailma riigid on korduvalt tulnud välja kõlavate lubadustega selle kohta, kuidas plaanivad kliimamuutusi ohjeldada ning oma iga-aastaseid süsihappegaasi heitmeid kärpida, ei ole Valitsustevahelise Kliimapaneeli IPCC sätestatud 1,5°C-se soojenemise piiresse jäämine võimalik.

ÜRO Keskkonnaprogrammi heitmete puudujäägi raport (Emissions Gap Report) annab juba viimased 10 aastat iga aasta ülevaate sellest, kui kaugel maailma riigid seatud kliimaeesmärkidest on. Selle aasta raportis tuuakse võtmetähtsusega numbritena välja tõsiasja, et globaalne keskmine temperatuur on juba praeguseks tõusnud 1,1°C üle tööstuspöörde-eelse keskmise. Ilma uute, veelgi agressiivsemate kasvuhoonegaaside heitmete kärbeteta tõuseb keskmine temperatuur sajandi lõpuks koguni 3,2 kraadini. Globaalsel tasemel ei ole süsinikuheitmetele üle aga seniajani kontrolli saavutatud.

Kurikuulsa 1,5 kraadi piiri tõi IPCC välja oma 2018. aasta eriraportis ning selle juhtmõtteks oli, et Pariisi leppes algselt kehtestatud 2 kraadi piir ei ole piisav, et hoida ära kliimakatastroofi. Kuigi ka 1,5-kraadisel soojenemisel oleks ilmselgelt ebameeldivaid tagajärgi, oleksid need siiski oluliselt hallatavamad.

Madriidi konverentsi üheks hüüdlauseks ongi «Time for Action is Now» ehk siis «Aeg tegutseda on nüüd».

* - GtCO2e tähistab gigatonni süsihappegaasi ekvivalenti Foto: © GRAPHIC NEWS