/nginx/o/2019/11/20/12752878t1h21de.png)
Täna anti Tallinnas Lauluväljaku Klaassaalis toimuval teaduskommunikatsiooni konverentsil üle 2019. aasta Eesti teaduse populariseerimise auhinnad.
Postimehes ilmuv artiklisari sai teaduse populariseerimise preemia
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tiiu Silla nimelise elutööpreemia pikaajalise süstemaatilise teaduse ja tehnoloogia populariseerimise eest pälvis geograaf Ain Kallis, kes on aastakümneid olnud viljakaim meteoroloogia populariseerija Eestis. Eesti Teadusagentuur tõi oma pressiteates välja, et Kallisele on iseloomulik rääkida ja kirjeldada keerulisi ilmastikuprotsesse kõigile arusaadavas keeles ja sügavalt isikupärases humoorikas võtmes. Kallise kokku üle 800 seni avaldatud kirjutises on lisaks ilma- ja kliimanähtustele käsitletud veel üldisi geograafia, astronoomia ja teaduse eetika küsimusi. Lisaks pikale teadustegevusele on Kallis innustanud ka paljusid noori meteoroloogiaga tegelema.
/nginx/o/2019/11/20/12752726t1h74da.jpg)
Parima teaduse ja tehnoloogia populariseerija peapreemia pälvis Eesti Loodusmuuseumi juht Asta Tuusti, kes on rohkem kui kolme aastakümne jooksul õpetaja, koolitaja, keskkonnahariduse eestvedaja ja juhina suutnud tuhandetes inimestes äratada huvi loodusteaduste vastu.
Teise preemia pälvisid Eesti silmapaistvaim linnuteaduse populariseerija ja Marko Mägi ja Wikimedia Eesti projektijuhina Eesti teadust Vikipeedias nii sõnas kui pildis turundav Ivo Kruusamägi.
Teadust ja tehnoloogiat populariseerivate tegevuste ja tegevuste sarjade hulgas pälvis peapreemia gümnasistidele suunatud praktiliste töötubade «Geneetika õppepäevad» eestvedaja Toivo Maimets. Projektis on seitsme aasta jooksul laboratoorseid töid ja erinevaid katseid DNAga õnnestunud teha ligi 1600 õpilasel üle Eesti.
Teise preemia sai Haapsalu haridus- ja tehnoloogiamessi eestvedaja, innovatsioonikeskuse INNOKAS juht Angela Leppik. Sel aastal toimus tõeliselt interdistsiplinaarse programmiga mess juba viiendat korda.
Teaduse ja tehnoloogia populariseerimise eest audio-visuaalse ja elektroonilise meedia abil sai peapreemia Huvitava Bioloogia Kooli loodushariduslike multikate «Miks? Miks? Miks?» projektijuht Helen Pikkat, kelle loodud multifilmide sari aitab nii eelkooliealistel kui ka vanematel lastel omandada uusi teadmisi lihtsalt selgitatult, kuid faktitäpselt.
Teaduse ja tehnoloogia populariseerimise eest trükisõna abil pälvis peapreemia «Keemia õhtuõpiku» autor Jüri Liiv.
Teise preemia said kõige pisematele mõeldud teadusraamatu «AHHAA!» autor Els Heinsalu ja Eesti Noorte Teaduste Akadeemia artiklisari «Milleks meile alusteadused?». Erinevate valdkondade teadlaste sulest on Postimehe teadusportaalis Heureka selle aasta veebruarist alates ilmunud 16 teadust populariseerivat ja alusteaduste olulisust kirjeldavat artiklit, mis on pälvinud suure lugejaskonna tähelepanu.
Parima uue algatuse eest teaduse ja tehnoloogia populariseerimisel anti välja peapreemia Eestimaa Looduse Fondi ja Tartu Ülikooli rahvateaduse kampaania «Eesti otsib nurmenukke!» eest, eestvedaja Silvia Lotman. Kampaania käigus panustasid huvilised teadusesse kokku ligi 1700 vaatlusega.
Konkursi auhinnafond on 21 500 eurot. Auhinda rahastab Haridus- ja Teadusministeerium ning seda annavad koostöös välja Eesti Teaduste Akadeemia ja Eesti Teadusagentuur.
Lisaks riiklikele teaduse populariseerimise preemiatele anti Lauluväljakul välja ka Teadusajakirjanike Seltsi teadusajakirjanduse sõbra auhind Ökul, mille sai tänavu Tartu Obervatooriumi astronoom Laurits Leedjärv.
/nginx/o/2019/11/20/12752841t1hd798.jpg)
«Uurides teadlasena muutlikke kaksiktähti, aga olles samas ka viljakas ja aktiivne teaduse tutvustaja, on Laurits Leedjärv tegelikult täheteaduse tähenduse kahekordistaja,» ütles teadusajakirjanike seltsi esimees Priit Ennet.