Kokkuvõttev uuring: Amazonase 2019. aasta põlengud ei olnud «normaalsed»

Tulekahju Amazonase vihmametsas. Foto: Bruno Kelly / Reuters/ Scanpix

Inglise teadlaste uuring näitab, et suvel maailma tähelepanu pälvinud Amazonase vihmametsa põlengud ei olnud kaugeltki «tavapärased», nagu kohati väitma kiputi, vaid kiirenenud metsaraiete tulemus.

Suvel metsapõlengute süütamisele kaasa aitamise ja neile puudulikult reageerimise tõttu rahvusvahelise surve alla sattunud Brasiilia valitsus on korduvalt väitnud, et tegemist on alusetu hüsteeriaga ja et ulatuslikud maastikupõlengud on «normaalsed» ja «allpool ajaloolist keskmist».

Nüüd aga avaldas rahvusvaheline teadlaste grupp teadusajakirjas Global Change Biology uuringu, milles näitavad, et Brasiilia põlengute sellesuvine ulatus oli siiski kolm korda suurem kui vahemikus 2010-2018 keskmiselt. Kuigi põlengutel võib olla erinevaid põhjuseid, on teadlaste kinnitusel siiski «tugevaid tõendeid», mis viitavad tulekahjude seosele metsaraiega.

Analüüsides tuginevad teadlased eesotsas Lancasteri Ülikooli professor Joe Barlowga muu hulgas ka Brasiilia valitsuse metsapõlengute tuvastamise süsteemile DETER-b, mis omakorda kasutab algallikana NASA satelliidipilte. Andmeridade võrdlusest tuli välja, et näiteks selle aasta juulikuus põles Brasiilias peaaegu neli korda rohkem metsa, kui viimase kolme aasta samal perioodil. On oluline, et raietöödele järgneb piirkonnas alati tulekahju – kõigepealt jäetakse maha saetud materjal kuivama ning pannakse hiljem põlema, et luua tulevasi põllumaid.

«Nii põlengute kui ka metsaraiete sageduse järsk tõus 2019. aastal lükkab ümber Brasiilia valitsuse väited, nagu oleks augustikuus Amazonases aset leidnud tulekahjud normaalsuse osa,» ütles juhtivautor Barlow.

Pärast augustikuud tulekahjud vähenesid. Ühe võimaliku põhjusena tuuakse välja president Bolsonaro kehtestatud kahekuune metsade süütamise moratoorium.

«Näitame oma artikliga selgelt, et juhul, kui me metsade hävitamist kontrolli alla ei saa, näeme ka edaspidi maailma suurima vihmametsa tuhaks muutumist. […] Brasiilia oli möödunud kümnendil keskkonnateemadel juhtivas rollis ja näitas maailmale, et metsade raadamist on võimalik vähendada. Selle trendi tagasi pööramine on nii majanduslikult kui ka keskkonna mõttes rumal,» kommenteeris uuringu tulemusi Lancashire’i ja Oxfordi ülikoolide teadur, brasiillanna Erika Berenguer.

Nimelt ei ole vihmametsade hävitamine teatavasti midagi uut ning selle tippaeg jääb 20. sajandi teise poole keskele. Küll aga suudeti riigis alates 90ndatest keskkonnavaenulikku tegevust vähendada ning paar aastat tagasi olid raiemahud oluliselt vähenenud. Oluline pööre halvemuse poole tuli aga koos president Bolsonaro võimuletulekuga, kes lubas oma valimisplatvormis avada Amazonas suuremale majandustegevusele.

Uuring ilmus teadusajakirjas Global Change Biology.