Reede hommikul võib taevas näha haruldast langevate tähtede sadu

Pilt on illustreeriv. Foto: Hendrik Schmdit / AFP / Scanpix

Kuigi enamasti jäävad haruldased ja lühiajalised alfa-monotserotiidide sajud pilvede varju, võib reede hommikul hea ilma puhul taevas näha vaatepilti, mida sai viimati näha 1985. aastal, kirjutab Tõrva Astronoomiaklubi liige Taavi Niittee.

Saabuva reede hommikul, tunnikene enne päikesetõusu tasub ennast igaks juhuks varakult toast välja ja lageda taeva alla ajada. Kui läbi mingi ime taevas siis selge on, võib seal näha vaatepilti, mida on õnn näha olnud vähestel. Nimelt sõidab meie aja järgi umbes kell 6.50 Maa läbi eriti rikkaliku meteoorivoolu, mis võib umbes pooleks tunniks tuua taevasse sadu heledaid meteoore.

Tavaliselt üsna vaene ja vähetuntud meteoorivool kannab nime alfa-monotserotiidid ja on põhjustatud tundmatu, kuid arvutuste kohaselt umbes 500-aastase perioodiga komeedi poolt. Päikesekiirguse mõjul osaliselt lagundatud komeet on jätnud oma kosmilisse kiiluvette tavatult kitsa riba kivipuru, millest Maa igal aastal läbi sõidab. Kui muidu põhjustab see novembris mõne üksiku «langeva tähe», siis sel aastal on põhjust oodata lühikest kuid see-eest muljetavaldavat meteooritormi.

Ka minevikus on alfa-monotserotiidid põhjustanud ootamatult rikkalikke vaatemänge. Näiteks aastatel 1925 ja 1935 küündis nende maksimaalne tunniarv seniidis* üle tuhande ning aastatel 1985 ja 1995 vastavalt 700 ja 400. Voolul aastaid silma peal hoidnud SETI/NASA vanemteadur Peter Jenniskensi ja Soome metooriküti Esko Lyytine sõnul peaks reedel korduma midagi sellist nagu 1985. aastal. Olenevalt sellest, kas Maa satub sellel korral voolu keskosast või äärest läbi minema, on oodata 100-1000 meteoori tunnis.

Üks seekordse voolu omapärasid on, et selle tipp kestab seniste vaatluste kohaselt kõigest 15-40 minutit. See-eest on tekitatud metoorid suhteliselt heledad ja pika sabaga. Et sündmust mitte maha magada, tasub juba vähemalt kell 6.15 välja minna. Kui siis ühtäkki hakkavad ilmuma meteoorid, mis näivad välja kiirguvat heleda Prooküoni tähe (edelas, Väike-Peni) lähistelt, siis on alfa-monotserotiidid saabunud.

Optimistide tuju rikkumiseks olgu öeldud, et Eesti on selle saju vaatlemiseks suhteliselt kehv koht. Esiteks on kellaeg juba selline, et koidukuma valgustab taevast ja teiseks on meil novembris tavaliselt taevas pilves. Kõige parem oleks seda vaadata Ameerika mandrilt, kus kell on siis kesköö paiku ja pilvkategi ilmselt armulisem.

*maksimaalne tunniarv seniidis - see idealiseeritud arv näitab nähtavate meteooride arvu pimedas taevas, kui saju radiant (koht, kust nad näivad välja kiirguvat) asub täpselt pea kohal.