Üheksa Eesti loodusteadlast valiti maailma mõjukaimate sekka

Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudi juhtivteadur Anne Kahru oma ökotoksikoloogia laboris. Foto: Mihkel Maripuu / Postimees

Täna avaldas ettevõte Clarivate Analytics enim viidatud teadlaste ülevaate, mille järgi on maailma 6000 mõjukaima teadlase seas üheksa Eesti loodusteadlast, nende seas seitse Tartu Ülikoolist.

Nagu teaduse hindamises kombeks, nii võrdleb ka Clarivate Analytics pingeridade koostamisel teadlaste viidatavust – mida enam on teised teadlased konkreetse teadlase töödele viidanud, seda mõjukam on ka teadlane.

«Ülevaate koostajad lähtuvad teadlase mõjukuse määramisel sellest, kui palju kasutavad tema teadustöid teised teadlased, ehk siis kui palju tema töödele viidatakse. Mida sagedamini teised teadlased kellegi töid enda oma toetuseks kasutavad, aluseks võtavad või vaidlustavad, seda mõjukam see viidatav teadlane Clarivate’i analüüsi järgi on,» seletas Tartu Ülikooli teadus- ja arendustegevuse analüütik Kalmer Lauk. Tulemused ühtlustatakse ka valdkonniti, sest eri teadusvaldkondades on erisugused viitamistavad.

Maailma 6000 enim viidatud teadlase hulgas on maateaduse valdkonnas Tartu Ülikooli keskkonnafüüsika professor Heikki Junninen, taime- ja loomateaduse valdkonnas mükoloogia professor Urmas Kõljalg ja mükoriisauuringute juhtivteadur Leho Tedersoo. Neli Tartu Ülikooli teadlast on edetabelisse pääsenud mitmes valdkonnas, nii taime- ja loomateaduses kui ka keskkonnateaduses ja ökoloogias – need on taimeökoloogia professor Martin Zobel, taimeökoloogia vanemteadur Mari Moora, elurikkuse informaatika vanemteadur Kessy Abarenkov ning mükoloogia teadur Mohammad Bahram.

Seitsme Tartu Ülikooli teadlase kõrval jõudis nimekirja ka Eesti Maaülikooli taimefüsioloogia professor Ülo Niinemets ning Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudi ökotoksikoloogia juhtivteadur Anne Kahru.

Tartu Ülikooli füüsika instituudi keskkonnafüüsika professor Heikki Junninen rõhutas edetabelist rääkides koostöö tähtsust. «Kõige otsesemalt mõjutab selline tunnustus taotluste kirjutamist, samuti mõjub see positiivselt teadlase CVs,» ütles ta, kuid lisas, et vähemalt loodusteadustes on tänapäeval rahvusvaheline koostöö ainuke viis edu saavutada. «Seda peab tegema võimalikult paljude uurimisrühmadega, et vahetada ideid, metoodikat, seadmeid ja inimesi. Selline koostöö peab asendama konkurentsi.»

Eesti teaduse kõrget taset näitab endiselt ka see, et oleme enamiku lähiriikidega võrreldes palju paremal kohal – Lätist ei ole loetelus ühtegi teadlast, Leedust on neid kaks, Venemaalt üheksa ja Poolast kuus. Meist ettepoole jääb Soome 21 teadlasega.

Clarivate Analyticsi metoodika alusel analüüsitakse teadlaste mõjukust 21valdkonnas. Edetabeli koostamiseks võetakse ruutjuur nende teadlaste koguarvust, kes moodustavad igas valdkonnas enim viidatud teadlaste 1 protsendi. Võrreldes möödunud aastaga ei arvestanud Clarivate Analytics tänavu teadlaste reastamisel enam kõiki enim viidatud publikatsioonide 1 protsendi hulka jõudnud väljaandeid. Sel aastal läksid arvesse ainult need publikatsioonid, mille autorid esindasid kuni 30 institutsiooni. Seepärast jäid uuendatud metoodika alusel loetelust välja mitmed mõjukad Eesti teadlased, kes töötavad suuri eksperimente korraldavates rahvusvahelistes meeskondades.