Galerii: Rahvusraamatukogus tutvustati Eesti esimest rahvusatlast

Eile õhtul rahvusraamatukogus toimunud raamatuesitlusega jõudsid lõpule Eesti geograafide pea sada aastat kestnud ning ajaloolistel põhjustel korduvalt soiku jäänud ponnistused luua rahvusatlas.

 Avaldatud värske kogumik koosneb ligi 500 kaardist, mis on jaotatud temaatiliselt peatükkideks, nagu loodus, ajalugu, kultuur, ühiskond ja varia.

Atlase koostaja, Tartu Ülikooli geograafiadotsent Taavi Pae (pildil vasakul) ütles, et rahvusatlas on omamoodi riigi visiitkaart, aga kaardid kui sellised on osa kultuurist. Rahvusatlas on aga justkui riigi kartograafiline entsüklopeedia, mille kaudu saab ülevaate nii Eesti praegustest oludest kui ka ajaloolisest kujunemisest.

Atlas algab 1920. aastast pärit nn Laidoneri kaardiga, mis koostati Genfis toimunud Rahvasteliidu I täiskogu koosolekuks. See on esimene kaart, millel on kujutatud Eesti Vabariigi kui poliitilise üksuse piire. «Etnograafiline piir» ulatub kaardil samas Peterburi, tollal veel Petrogradi äärealadeni.

Enamik atlase peatükke algab ajalooliste kaartidega ning lõppeb samade tunnuste tänapäevase kaardiga, mille on koostanud Regio kartograafid. Lisaks on rahvusatlase tegemisele õla alla pannud mitu Tartu Ülikooli geograafi.