/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2019/11/08/12724050t1hee16.jpg)
Riigikaitse nõukogu arutas seda, kuidas mõjutab Eesti energiajulgeolekut liikumine süsinikuneutraalse energiamajanduse poole, president Kersti Kaljulaidi hinnangul toetavad energiajulgeolek ja kliimaneutraalsus üksteist.
Kaljulaid: energiajulgeolek ja kliimaneutraalsus toetavad üksteist (1)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Presidendi kutsel kogunenud riigikaitse nõukogu jõudis järeldusele, et oskusliku turukujundamise abil saab Eestil tulevikus olema senisest pigem hajusam energiatootmine ja erinevad salvestusvõimsused, mis on vähem sõltuvad suurtest võrkudest ja ühest tootmisvõimsusest, edastas presidendi kantselei.
Õigete regulatiivsete meetmetega saavutame, et Eesti energiajulgeolek ja varustuskindlus saavad senisest paremini tagatud, ütles president Kersti Kaljulaid pärast kohtumist.
Kaljulaid tunnustas valitsust, kes on selle nimel juba samme astunud, et meie energiaturgu avada ja turutõrkeid kõrvaldada. «Ka eilne [neljapäevane] otsus kaitseväele lisaradarite hankimiseks on tegelikult otsus turu vabastamiseks piirangutest,» ütles riigipea.
«Teine näide turu kujundamisest on Eesti koostöö Põhjamaadega meretuuleparkidele vajalike ühenduste loomiseks Euroopa Liidu fondide toel. Kolmandaks on vaja turgu reguleerida selliselt, et erinevate tehnoloogiate arendajatel oleks võimalik võrdsetel tingimustel investeeringuid teha,» lausus Kaljulaid.
Samas nentis Kaljulaid, et praegu pole siiski lõplikku selgust, kas riik saab piirduda ainult turgu korrastavate ja vabastavate meetmetega või peab riik tegema täiendavaid investeeringuid tootmisvõimsustesse juhul, kui turupõhised lahendused liiga aeglaselt tekivad. «Kuid ka sellisel juhul peame tagama, et riigi poolt tehtud investeeringud ei sulgeks vaba turgu, ei seoks meid liigselt konkreetsete tehnoloogiatega ega piiraks innovatsiooni,» sõnas ta.
Ka leidis riigikaitse nõukogu, et kogu Euroopa Liidus on hädavajalik maksustada elektri importi kolmandatest riikidest, mis pole liitunud CO2 kvoodikaubandusega.
«Taastuvenergiasse turupõhiste ja tasuvate investeeringute tegemine eeldab, et samal ajal ei pääseks turule kvoodivaba, odavam ja tegelikult reostavam elekter. Seda teemat saame lahendada koostöös Euroopa Komisjoniga, kus meil on seekord õnneks energiavolinik,» märkis president.
Riigikaitse nõukogu on presidendi juures tegutsev nõuandev organ, mis arutab riigikaitse seisukohalt olulisi küsimusi ja avaldab nende kohta arvamust.