11 000 teadlase pöördumine: kliimakriis on selgelt käes

Pilt on illustreeriv. Foto: Tvangirayi Mukwazhi/AP/Scanpix

Ilma põhjalike ja kestvate muutusteta ootavad tulevasi põlvkondi ees tohutud kannatused, näitas 40-aastaseid aegridu käsitlenud uuring, millega kaasnevale uuringule on nüüdseks alla kirjutanud 11 000 teadlast üle maailma.

Teadlaste sõnum on, et inimkonnal on moraalne kohustus ohutaset vähendada, teisisõnu kliimamuutuste haldamisele tõsisemalt tähelepanu pöörata, kuna senised meetmed ei ole lihtsalt olnud piisavad. Tähendusliku kokkusattumusena avaldati uuring samal päeval, kui kinnitus, et möödunud oktoober oli kõigi aegade kõige soojem.

Artiklis toovad autorid välja hulga näitajaid, mis kõik osundavad probleemile. Nendeks on näiteks inimeste ja kariloomade arvukuse tõus, lihatarbimine inimese kohta, üleilmne metsade kadu ja ka fossiilkütuste tarbimise maht. Kuigi taastuvenergia tootmine on viimase kümnendiga 373 protsenti kasvanud, jääb see fossiilkütustele siiski 28 korda alla.

Kõigi ohufaktorite koosmõjus ongi teadlaste sõnul selgelt alust rääkida kliimakriisist ning kuigi juba praegu on kliima muutumine paljudes valdkondades selgelt märgatav, ei ole see ennenägematute tagajärgede ärahoidmiseks kaugeltki piisav. Nagu ütles BBC-le antud intervjuus üks uuringu juhtivatest autoritest, Sydney Ülikooli metsaökosüsteemide ühiskonna lektor Thomas Newsome, tähendab see, et paljud piirkonnad Maal võivad kujuneda elukõlbmatuks.

Autorid kirjeldavad kuut valdkonda, milles saaks kiiresti teha kliimakriisi süvenemist ära hoidvaid muudatusi.

Energeetikas soovitatakse kehtestada fossiilkütustele lisatasusid ja igal juhul lõpetada nafta- ja gaasifirmadele toetuste maksmine. Maksudest saadavate tuludega saaks rahastada uusi keskkonnakaitsemeetmeid. Samal ajal peaks minema edasi ka taastuvenergiale üleminekuga.

Soovitatakse vähendada lühikese elueaga saasteainete nagu metaani, fluorosüsivesinike ja tahma eritamist, millega peaks olema võimalik hoida lähikümnendite lühiajalist soojenemist poole madalamal.

Maastikukasutuses soovitatakse lõpetada metsade hävitamine ning taastada metsasid, rohumaid ja mangroove, mis kõik süsihappegaasi õhust seoksid.

Toidu osas oleks vaja vähendada lihatarbimist ja minna nii palju kui võimalik üle peamiselt taimsele toidule. Lisaks tuleks mõistagi vähendada toidu raiskamist.

Majanduses tuleks sihiks seada süsinikupõhise majanduse lõpetamine ning jõukuse ja kasvu taga ajamine lõpetada.

Kontrolli alla tuleks saada ka üleilmne rahvaarv, mis tõuseb hetkel kiirenevas tempos ja on ulatunud juba 7,7 miljardi inimeseni. Ka Dr Newsome tunnistas, et tegu on vastuolulise eesmärgiga, kuid kuna tegu on siiski olulise küsimusega, ei saa sellest ka mööda vaadata. Globaalsel tasemel on praeguseks ka juba täheldatud kerget sündimuse vähenemist.

Uuringule on praeguseks toetust avaldanud 11 000 teadlast 153 riigist, sealhulgas Eestist 27. Muu hulgas väljendatakse oma nördimust, et kõik seni korraldatud kliimakonverentsid ja varem avaldatud pöördumised ei ole ikka veel soovitud poliitikamuutusi kaasa toonud.