Uuring: Euroopa linnustik reageerib kliimamuutustele Ameerika omast erinevalt

Eestist kaasatud lindudest oli suurima langustrendiga vööt-põõsalind (Sylvia nisoria). Foto: Wikimedia Commons

Üleilmses uuringus võrreldi, kuidas Euroopa ja Ameerika linnud kliimamuutustele reageerivad. Muu hulgas kaasati valemisse ka Eestist pärit aastakümnete pikkused aegread, kirjutab linnuökoloog Marko Mägi portaalis linnuvaatleja.ee.

Suure ulatuse tõttu on kliimamuutused ohuks ökosüsteemide mitmekesisusele. Kuna liigi arvukuse hääbumist võib olla märgata keerulisem kui tõusu, leiab näiteid asurkondi soodsalt mõjutavatest kliimamuutustest märksa rohkem. Paraku võib tegelikkus olla vastupidine, sest liigi arvukust mõjutav tegur võib avalduda alles aastate pärast ning vahepealsel ajal liik elada väljasuremisvõlas – selliseid muutuseid ei ole lühiajaliste uuringutega aga võimalik näha. Hetkel on tehtud vaid üksikuid sellele ebakõlale tähelepanu juhtivaid uuringuid, samuti ei ole veel piisavalt suureskaalalistele ökoloogilistele muutustele keskenduvaid uuringuid.

Paljudes riikides on lindude arvukust seiratud sama metoodika järgi juba aastakümneid ning tänaseks on olemas pikad riigipõhised arvukustrendid liikide kohta. Just sellised, kuni 30-aastased lindude arvukuse aegread perioodist 1980–2009 võeti aluseks mahukas uuringus, mille eesmärgiks oli võrrelda Euroopas ja USAs kohalikul tasemel aset leidnud kliimamuutuste mõju linnuliikide arvukusele. Oma panuse uuringusse andsid ka Eesti linnud, keda on Eesti Ornitoloogiaühingu eestvedamisel toimuva lindude punktloenduse raames seiratud aastast 1983 ning kus on osalenud kümned vabatahtlikud linnuvaatlejad ja eksperdid. Ligikaudu 40 aasta jooksul on andmeid kogunenud 525 linnuliigi kohta: 145 liigi kohta Euroopast (Eestist 74) ja 380 kohta USAst.

Andmed näitavad, et kliimamuutuste taustal on viimase paarikümne aasta jooksul Euroopa ja USA linnuliikide arvukused muutunud sarnaselt ning seega võib väita, et kliimamuutus mõjutab linnustikku vähemalt põhjapoolkeral sarnaselt – kontinentidel on nii positiivsed kui ka negatiivsed mõjud linnustikule sarnased.

Saamaks teada, kas kliimamuutuste seisukohalt on olulisi, linnuliigi edukust määravaid tunnuseid, kaasati uuringusse lindude ökoloogilised tunnused. Kõige olulisemateks osutusid neist liigi pesitsusbiotoop ja kehasuurus. Näiteks on suurimad muutused (kas siis arvukuse tõus või kahanemine) toimunud sisemaa märgalade linnuliikide seas ning Euroopas on muutunud eelkõige väikeste lindude arvukus; USAs aga seost kehakaalu ja kliimaolude vahel nii selge ei ole.

Oluliste ökoloogiliste tunnuste ilmnemiseks, mis soodustavad või siis pärsivad liigi kohanemist kliimamuutustega, on hädavajalikud pikaajalised aegread. Samuti võivad need tunnused erineda kontinentide vahel. Seepärast muutuvad hetkel juba aastakümneid kestnud seireprojektid aasta-aastalt üha väärtuslikumaks – paariaastaste uuringute ei ole võimalik muutusi, eriti veel ülemaailmseid, tabada.

Uuring ilmus teadusajakirjas Climatic Change.