/nginx/o/2017/03/20/6474963t1hfa07.jpg)
/nginx/o/2019/10/09/12637304t1h0ab7.jpg)
Värskelt avaldatud uuringu järgi põhjustab USA võitlus Lõuna- ja Kesk-Ameerikas tegutsevate narkokartellide vastu keskkonnale suurt kahju ning kiirendab kliimamuutust.
Kokaiiniäri laastab vihmametsi ja kiirendab kliimamuutust
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kuna jälgimisseadmed muutuvad üha arenenumaks, siis taanduvad võimude eest varjuvad narkokaubitsejad üha sügavamale vihametsadesse ning raiuvad sageli selle käigus maha kaitstud metsi, et rajada kaubateid ja laagreid. Peamiselt kokaiini valmistamisest ja müügist teenitud musta raha investeerivad nad pesemiseks aga metsa- ja rantšotööstusesse, mis on omakorda kurikuulus metade hävitamise poolest, et teha ruumi karja- ja põllumaadele.
Narkokaubanduse käigus hävinud looduslike ja kultuuriliste varade väärtus oli möödunud aastal hinnanguliselt 214,6 miljonit dollarit. Teisipäeval avaldatud uuringu koostasid Costa Rica, El Salvadori ja USA teadlastest koosnev meeskond, kelle sõnul pole kokaiinitootmise rolli kliimamuutuses varem põhjalikult uuritud.
Narkoärikate tekitatud kahju ei piirdu teadlaste sõnul ainult metsaga. Operatsioonide laiendamise käigus hävitatakse ka mangroove ja teisi märgalasid ning salakütitakse mustal turul väärtuslike loomi, et teenida lisaraha. Mõnikord tulistavad kartellid loomi ka lihtsalt enda meelelahutuseks.
Kui narkokartellid sisenevad uuele alale, siis tõrjuvad nad sageli vägivalla ja hirmutamisega välja ka kohapealsed põliselanikud ning muud kommuunid, tekitades nii migratsioonisurvet. Lisaks kokaiinivoogudele hakkavad põhjapoole (peamiselt USA piiri poole) senisest enam liikuma ka migrandivood.
Uuringu koostajad kutsuvad USAd vaatama üle oma senise narkosõja poliitika Kesk- ja Lõuna-Ameerikas. Teadlaste hinnangul peaks kliima- ja keskkonnapoliitika saama osaks Ühendriikide narkopoliitikast. Samuti soovitavad nad senisest märksa enam kaitsta põlisrahvaid, sest nemad suudavad omakorda kaitsta ja hoida kohalikke metsi.