/nginx/o/2018/11/07/11554891t1h33f7.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2019/10/09/12637460t1h21b2.jpg)
Täna selgusid Nobeli keemiapreemia laureaadid, kelle valib välja Rootsi Kuninglik Teaduste Akadeemia.
Nobeli keemiapreemia pälvisid liitiumaku loojad
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Keemiapreemia pälvisid energiasalvestamise revolutsiooni toonud liitiumioonaku arendajad John B. Goodenough, M. Stanley Whittingham ja Akira Yoshino.
See on aku, mis tänu oma kergusele ja suure energiahulga salvestamise võimele on muutnud ühiskonda. Liitiumakud on kasutusel nii meie mobiiltelefonides, sülearvutites, muruniitjates, elektrijalgratastes ja muudes elektroonilistes vahendites.
Kõik kolm laureaati on mänginud olulist rolli liitiumioonakude loomisel.
1970. aastate alguses arendas Stanley Whittingham välja kõige esimese töötava liitiumaku, kui ta kasutas liitiumi ülitugevat jõudu selleks, et vabastada liitiumi enda kõige välimisem elektron.
John Goodenough kahekordistas liitiumaku potentsiaali. Tema arendas välja õiged tingimused palju võimsamaks ja paremini kasutatavaks akuks.
Akira Yoshinoril õnnestus eemaldada akust puhas liitium ja asendada see liitiumioonidega, mis on turvalisemad kui ülimalt reaktiivne puhas liitium. See muutis liitiumioonaku praktikas kasutatavaks.
97-aastane John Goodenough on muuhulgas ka ajaloo vanim Nobeli preemia saaja. Seni oli vanim preemia pälvinu eelmise aasta laureaat, 96-aastane Arthur Ashkin.
The 2019 #NobelPrize in Chemistry has been awarded to John B. Goodenough, M. Stanley Whittingham and Akira Yoshino “for the development of lithium-ion batteries.” pic.twitter.com/LUKTeFhUbg
— The Nobel Prize (@NobelPrize) October 9, 2019
Secretary General, Göran K. Hansson, and the office phone are making history again. Who are they calling? #NobelPrize #Chemistry pic.twitter.com/FZpQ6IHF8B
— Vetenskapsakademien (@vetenskapsakad) October 9, 2019
Nobeli keemiapreemia
Alates 1901. aastast on välja antud 111 keemia auhinda.
Frederick Sanger on ainus, kes on pälvinud keemiapreemia kaks korda, esimest korda 1958. aastal ja teist korda 1980. aastal.
Naislaureaate on ajaloos olnud viis: Marie Curie (1911), tema tütar Irene Joliot-Curie (1935), Dorothy Crowfoot Hodgkin (1964) ja Ada Yonath (2009), Frances H. Arnold (2018).
Noorim laureaat oli preemia saamise hetkel 35-aastane Frederic Joliot.
Vanim laureaat on tänavuse keemiapreemia pälvinud 97-aastane John Goodenough.
Kuidas Nobeli laureaadid valitakse?
Preemia välja andmise protseduuri määras Rootsi leiutaja Alfred Nobel oma testamendiga. Füüsika ja keemia preemiate valimise eest vastutab Rootsi Kuninglik Teaduste Akadeemia, meditsiinipreemia eest Karolinska Instituut, kirjanduspreemia eest Rootsi Akadeemia ja rahupreemia eest viieliikmeline Norra parlamendi valitud komitee.