:format(webp)/nginx/o/2019/07/10/12351150t1h01e8.jpg)
/nginx/o/2019/10/01/12613608t1h05ce.png)
Tegemist on kõige suurema jäämäega, mis Amery šelfijääst viimase 50 aasta jooksul eraldunud on.
Antarktikast murdus 315 miljardi tonnine jäämägi (3)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eraldunud jäämägi, millele on praeguseks nimeks pandud D28, on oma 1 636-ruutkilomeetriselt pindalalt veidi vähem kui kahe kolmandiku Saaremaa suurune. Tõsi, ta ei ole kaugeltki suurim jäämägi, mis kunagi tekkinud – suurem oli ka 2017. aastal rohke meediatähelepanuga Larsen C šelfiliustikust eraldunud A68.
Samas on Amery šelfijää kolmas suurim omasugune Antarktikas ja seega ka oluline kontinendi idaosa jääliikumise kanal, millesse koonduvad mitmed Antarktika maismaalt merre voolavad liustikud. Huvitavla kombel on teadlased ja ka meedia viimasel ajal keskendunud pigem D28 läheduses asuvale nn lahtisele hambale, ehk šelfijääst aegamööda eralduvale hammast meenutavale jääkamakale, kirjutab BBC.
Nüüd eraldud D28 on oodatust aga palju suurem. Viimati eraldus Amery jääst nii suur jäämägi 1960ndatel. Arvutused näitavad, et D28 jää paksus on 210 meetrit ning kokku koosneb ta 315 miljardist tonnist jääst.
USA Scrippsi instituudi teadlaste kinnitusel sellisel jäämägede lahti murdumisel otsest seost kliimasoojenemisega ei ole, pigem on tegemist loodusliku protsessiga.