Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
:format(webp)/nginx/o/2019/07/10/12351150t1h01e8.jpg)
/nginx/o/2019/09/25/12593273t1h4e89.jpg)
Maailmamere veetase tõuseb peamiselt jää sulamise tõttu alates 2005. aastast 2,5 korda kiiremini kui 20. sajandil ja selle tempo neljakordistub 2100. aastaks, kui süsihappegaasi emissioon praeguses mahus jätkub, hoiatab ÜRO kolmapäeval avaldatud raportis.
Maailmamere veetase tõuseb peamiselt jää sulamise tõttu alates 2005. aastast 2,5 korda kiiremini kui 20. sajandil ja selle tempo neljakordistub 2100. aastaks, kui süsihappegaasi emissioon praeguses mahus jätkub, hoiatab Valitsustevaheline Kliimapaneel (IPCC) kolmapäeval avaldatud raportis. Tegemist on juba kolmanda eriraportiga viimase 12 kuu jooksul ning võrreldes eelmistega, on see ka kõige süngem, kirjutab BBC.
Nagu oodata võiski, selgub raportist, et maailmameri jätkab aina kiirenevas tempos tõusmist ning sellega kaasnevad tagajärjed tõotavad mõjutada kogu planeet Maa elustikku. Kui varem oli peamiseks veetaseme tõstjaks soojuspaisumine, siis nüüdseks on n-ö juhtrolli võtnud hoopis Gröönimaa ja Antarktika jää sulamine. Nüüdseks on pea täiesti kindel, et maailmameri on alates 1970. aastast pidurdamatult soojenenud.
«Meie sinine planeet on mitmelt suunalt tõsises hädaohus ning see on meie süü,» ütles uuringu üks juhtivautoritest, Sorbonne’i Ülikooli okeanograaf Jean-Pierre Gattuso BBC vahendusel.
Kuigi selleks ei ole enam kuigi palju aega, tuuakse siiski välja ka inimkonna võimalusi. Kui suudame hoida maakera temperatuuri tõusu alla kahe kraadi Celsiuse järgi tööstusrevolutsiooni eelse tasemega võrreldes, nagu näeb ette Pariisi kliimalepe, stabiliseerib see tõusu praegusest tasemest umbes meetri jagu kõrgemal, öeldakse ookeaniraporti kokkuvõttes.
Tammide ja vallidega on võimalik järgmise 80 aasta jooksul end meretaseme tõusu ja tormide eest kaitsta, kuid see maksab miljardeid dollareid aastas, tõdevad raporti koostajad.
New Yorgi ja Amsterdami kaitseks sobivatest inseneritöö saavutustest ei pruugi aga olla kasu hiigelterritooriumil laiuvate deltalinnade ja arenguriikide maapiirkondade kaitseks.
Raportis osutatakse ka, et kliimamuutuse tõttu on troopilised tormid varasemast suuremad ja tugevamad ning nende võimsus kasvab lähikümnenditel isegi siis, kui suudetakse hoida maakera soojenemine alla 2 °C.
Orkaanide, taifuunide ja tsüklonite koguarv ei tarvitse kasvada, kuid suureneb nende osakaal, mis saavutavad 4. või 5. kategooria võimsuse.
Aastaks 2050 kogevad rannikul asuvad megalinnad ja väiksed saareriigid «sajandi ilmakatastroofe» igal aastal sõltumata sellest, kas kasvuhoonegaaside emissiooni suudetakse kärpida.
Sajandi keskpaigaks elab üle miljardi inimese piirkondades, mida laastavad tormid, ulatuslikud tulvad ja muud ookeanide veetaseme tõusust tingitud äärmuslikud ilmanähtused. Omaette ohukoht on aga mägiliustike hääbumine, mis tõotab tuua mitmetes piirkondades üle maailma kaasa magevee puudust ja joogivee kriise.
Mida ütleb raport Eesti kohta?
Uue eriraporti põhisõnumid puudutavad Eestit põhiliselt kahest küljest. Esiteks kliimamuutuste mõjud kodusele Läänemerele ja selle võimalikud tagajärjed ning teiseks mõjud maailmamerele ja krüosfäärile (ühesõnaga kõigele, mis siis on pidevalt või teatud aastaaja külmunud) ning sealt tulenevad mõjud loodusele ja inimkonnale.
Läänemerel võib kliimamuutuste tagajärjel lainekõrgus tõusta 35 sentimeetrit. Soojenemisega suureneb ka soojalembeste võõrliikide hulk Läänemeres ja kaasneb kohalike liikide põhja poole liikumine ja väljasuremine. Suureneb ka orgaanilise aine lagunemine ja väheneb hapniku hulk, mis omakorda mõjutab negatiivselt kohalikku elustikku. Läänemere ala, mis on sobilik kõhuhaigusi, kaasa arvatud koolerat, põhjustavad Vibrio bakteritele võib laieneda praeguste heitmete püsimisel aastaks 2059 kuni kaks korda ja sellega tõuseb kalade ja muu kohalike mereandide söömisega kaasnev nakkusoht. Suureneb ka ohtlike vetikapuhangute tõenäosus ja ulatus.
Nelja- kuni viiekraadise soojenemisega kaasneb 2100. aastaks kuni veidi üle ühe meetrine maailmamere pinna tõus (võrreldes 1986–2005 keskmisega). Meretase tõuseb (40 sentimeetrit, kuni maksimaalselt 60 sentimeetrit) sajandite jooksul ka siis, kui globaalne keskmine temperatuur stabiliseerub kahe kraadi piires ja võib järgmiste sajandite jooksul kõrge kasvuhoonegaaside heitkogusega stsenaariumide korral ulatuda kahe kuni viie meetrini. 2050 aastaks elab madalatel rannikualadel umbes miljard inimest, kelle elu ja igapäevaseid tegevusi merepinna tõus otseselt ohustab, mis tekivad teedele ja sadamatele tehtavast kahjust.
Annela Anger-Kraavi, Cambridge’i ülikooli kliimamuutuste majanduse vanemteadur ja ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni teadus- ja tehnoloogianõukogu (UNFCCC SBSTA) aseesimees.