Graafikud räägivad: Eesti raiemahud on saavutanud 19 aasta maksimumi

Metsaraie Valgamaal. Foto: Arvo Meeks / Lõuna-Eesti Postimees

Keskkonnaagentuur avaldas hiljuti esimesed kolm peatükki värskest kogumikust «Mets 2018», millest saab muu hulgas ka täpseima ülevaate Eesti raiemahtude kasvust.

Kogumik «Mets» on iga aasta avaldatav kokkuvõte Eesti metsastatistika olulisematest näitajatest, kus antakse parim ametlikult olemasolev teadmine metsa struktuuri, kasutuse, tervise ja muu kohta.

Kogu aasta 2018. aasta metsanduse aastaraamat ei ole veel ilmunud – see jõuab avalikkuse ette 2019. aasta lõpuks –, kuid hiljuti jõudis avalikkuse ette sellest kolm peatükki, milles kajastatakse metsavarude, raiete ja keskkonna muutusi. Summaarsete andmete kohaselt on Eesti metsamaa pindala 2 330 796 ha ja kasvava metsa tagavara 480 260 000 m³.

Andmete kohaselt on aga Eesti metsaraied jõudmas uuele tipptasemele. Kogumikust nähtub, et 2017. aastal tõusid raiemahud statistilise metsainventuuri (SMI) kohaselt 12,5 miljoni tihumeetrini (2016. aastal oli sama näitaja 11,4 miljonit tihumeetrit). Eesti metsade täpseimaks ülevaateks peetava SMI metoodika on selline, et andmed avaldatakse kaheaastase lõtkuga ning 2018. aasta täpseid tulemusi saame näha alles aastal 2020. Alates aastast 2000 ei ole raiemahud Eestis nii suured olnud.

Küll aga võimaldab raiemahtusid kaudselt hinnata raiedokumentide põhjal. Need näitavad küll alati suuremat raiemahtu kui SMI, kuna tegemist on riigile esitatud raiekavatsustega, millest kõik alati ei täitu – dokumendid küll esitatakse, kuid reaalse metsatööni ei jõuta. Selle korrigeerimiseks koostatakse omakorda veel n-ö eksperthinnang, mis võtab lisaks dokumentidele arvesse ka SMI ja kaugseire andmeid, et tegemata jäetud raiete mõju välistada.

Graafikult nähtub, et nii esitatud dokumentide kui ka eksperthinnangu kohaselt võib oodata aastast 2018 rekordilisi raiemahtusid. Raieliikide lõikes domineerib jätkuvalt lageraie.

 

Avaldatud info kohaselt tuleb peamine raiemahtude kasv eraomandis oleva metsamaa arvelt – kui riigimetsas on raiemahud viimastel aastatel isegi veidi langenud, siis eraomandis olevates puistutes on mahud alates sajandi algusest pea kolmekordistunud. Suur hüpe toimus ka aastatel 2017-2018. Graafikul nimetusega «muu» tähistatud metsaomand on munitsipaalmaa ja muud avalik-õiguslikele isikutele kuuluvad metsamaad.

 

Omaette näitaja on ka raiete intensiivsus – kui palju puitu erinevas omandis olevatelt metsadelt saadakse. Kõige intensiivsemalt raiuvad oma metsamaad juriidilised isikud – otse öeldes metsafirmad, kelle jaoks metsamaa ongi enamasti peamine sissetulekuallikas.

 

Kogumiku «Mets 2018» eelavaldatud kolme peatükiga saab lähemalt tutvuda Keskkonnaagentuuri kodulehel.