:format(webp)/nginx/o/2019/07/10/12351150t1h01e8.jpg)
/nginx/o/2019/09/10/12546626t1hea6e.jpg)
Kuigi nädalapäevad tagasi Saksamaa ranniku lähistel teadmata kadunud mereuurimise jaama ei ole seniajani leitud, viitavad mitmed juhtlõngad võimalusele, et mängus võib olla ebaseaduslike kalurite kuri käsi.
Läänemere teadusjaama kadumises kahtlustatakse röövpüüdjaid
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kieli lähistel veidi vähem kui 15 meetri sügavusel paiknenud Boknis Eck’i uurimisjaam paigaldati 2016. aastal Eckernförde lahe suudmesse ning selle eesmärgiks oli mõõta erinevaid merevee parameetreid nagu temperatuur, soolsus, hoovuste liikumine ning hapniku, metaani ja süsihappegaasi sisaldus. 21. augusti hommikul avastasid Kielis asuva uurimiskeskuse teadlased aga, et side jaamaga oli katkenud. Esialgu kahtlustati, et tegu peab olema rikkega andmesides.
Koha peal asja uurinud tuukritele avanes aga sootuks ootamatu pilt – kogu jaam oli lihtsalt haihtunud. Jaama maismaaga ühendanud kaabel oli katki ning 800 kilogrammi kaaluvast jaamast endast ei kippu ega kõppu.
Uudis jaama kadumiseks jõudis avalikkuse ette 7. septembril ning pärast seda on internetis levinud juba mitmeid teooriaid, mille kohaselt võis kadumise taga olla nii vargad, vene allveelaev kui ka palju muud. Nagu kirjutab Science, ei ole paljud neist aga kuigi tõenäosed – kuigi jaam ise maksis 300 000 eurot ja oli teadlastele üliväärtuslik andmeallikas, ei oleks varastel niivõrd spetsiifilise seadme järelturul maha müümiseks kuigi palju võimalusi ja seega ei ole vargus kuigi tõenäoline. Vene allveelaeva hüpotees ei ole aga kuigi usutav, kuna jaam asus vaid ligi 15 meetri sügavusel ega olnud seega allveelaevale kättesaadav.
Jaama hallanud GEOMAR Hemholtzi Ookeaniuuringute Keskuse teadlase Hermann Bange sõnul on kõige tõenäosem, et jaam jäi hoopis kalatraalrisse kinni ja veeti merepõhja mööda minema. Seni on uuritud merepõhi jaama asukohast 100 meetri raadiuses ning tuvastatud on ka jaama lohistamisel tekkinud jäljed, mis küll ühes paigas lihtsalt lõppesid. Lisaks leidsid tuukrid ka murdunud tüki ühest jaama sensorist.
Kogemata jaama kinni püüdnud kalurite välja ilmumist teadlased väga ei oota, kuna tegemist on püügikeelu piirkonnaga ning seega tunnistaksid kalurid ühes jaama minemavedamisega ka röövpüüki. Boknis Ecki uurimisjaamas on teadlased uurinud mereseisundit juba aastast 1957 ning sealt on pärit ka ühed pikaajalisemad merevaatluste aegread. Lähikuudel oli plaanis lisada jaamale veel uusigi aparaate. Kui jaama ei leita, kulub uue ehitamiseks kuni aasta.