/nginx/o/2019/09/09/12542926t1ha993.jpg)
Viimati tehti Eestis riiklike maapõueressursside uuringuid üle 30 aasta tagasi, kui nii tehnoloogia kui ka ressursivajadused olid sootuks teised.
Eesti maapõuest asutakse otsima väärtuslikke mineraale
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti Geoloogiateenistus on saanud riigilt ülesande viia läbi Eesti aluskorrakivimite geokeemilised uuringud Eesti ala kristalse aluskorra geokeemilise andmebaasi koostamiseks ja aluskorrakivimites metalse maagistumispotentsiaali hindamiseks. Selleks on vaja teostada puurimistöid koos kaasnevate geofüüsikaliste uuringutega ning viia puurimise käigus saadud puursüdamikest läbi kivimite geokeemilised uuringud tänapäevasel tasemel.
Uuringute läbiviimiseks puuritakse Jõhvi magnetanomaalia ja Uljaste polümetalse anomaalia uuringuruumidesse kokku 3 puurauku. Kuna geoloogiateenistusel endal tehnika puursüdamike puurimiseks puudub, sõlmiti 9. septembril vastavate tööde tegemiseks lepingud Inseneribüroo Steigeriga. Lepingute järgselt puurib Steiger Jõhvi uurimisalasse kaks ja Uljaste uurimisalasse ühe ca 700 m sügavuse puuraugu. Geofüüsikalised ja geokeemilised uuringud viivad läbi Eesti Geoloogiateenistuse geoloogid.
«Üle 30 aasta alustame taas riiklike maapõueressursside uuringutega. Planeeritud puurimiste eesmärk on eelkõige kontrollida varasemate puurimiste info õigsust ja saada värsket materjali täiendavate analüüside korraldamiseks kaasaegsete meetoditega. Töö käigus kogutud info võimaldab anda täpsemad hinnangud nimetatud anomaaliate potentsiaali kohta. Aeg on edasi läinud ning täna ei ole varasemate uuringute täpsusaste enam piisav. Ka ei tehtud omal ajal kõiki analüüse ning ei määratud kõiki neid elemente, mis täna on muutunud huvipakkuvaks ja võivad mõjutada nende leiukohtade väärtust. Uute analüüside tegemiseks ei ole kahjuks võimalik kasutada varem puuritud puursüdamikke, kuna need ei ole suures osas säilinud,» selgitas puurimise vajalikkust geoloogiateenistuse maapõueressursside osakonna juhataja Tiit Kaasik.
Uute puuraukude puurimistööd algavad oktoobris ning uuringuruumi asukoha valikul lähtus Eesti Geoloogiateenistus mõlemas piirkonnas varem läbi viidud uuringute asukohtadest ja täpsustatud geofüüsikalisest infost.