/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)
/nginx/o/2019/09/05/12532439t1h13a0.jpg)
1913 – avati uus Estonia teatrimaja Tallinnas, avaõhtul tuli ettekandmisele «Hamlet».
TÄNA AJALOOS ⟩ Avati uus Estonia teatrimaja
Estonia teater sai alguse 1865. aastal asutatud Estonia Seltsi tegevusest. 19. sajandil esitati peamiselt rahvatükke ning nalja- ja laulumänge. Korrapärasem teatritegemine sai alguse 1895. aastal. Tõsisem draama jõudis lavale 20. sajandi algul.
Kutseline teater sai Estoniast 1906. aastal. 1907. aastal etendati esimene operett – Hervé «Mamzelle Nitouche», 1908. aastal esimene ooper – Conradin Kreutzeri «Öömaja Granadas».
1913. aastal valmis Estonia teatri hoone. Estonia teatri hoone projekteerisid juugendstiilis soome arhitektid Armas Lindgren ja Wivi Lönn. Üks ehitajaid oli Ivar Kreugeri ehitusettevõte Kreuger & Toll; Ivar Kreuger käis Tallinnas mitu korda ehitustöid jälgimas.
Hoone avati 24. augustil 1913. Tollal sai sellest kõige suurem uusehitis Tallinnas. Üks tiib oli mõeldud teatriks ja teine kontserdisaaliks. Kaks hoone tiiba ühendati restoraniga.
Teises maailmasõjas sai Estonia pommitabamuse. Pärast sõda taastati hoone Alar Kotli ja Edgar Johan Kuusiku projektide järgi.
6. septembri sündmused Eestis:
1581 – Narva piiramine: rootslased vallutasid venelastelt Narva.
1888 – Põltsamaa lähedal Kaarlimõisas hakkas haridust andma Eesti Aleksandri linnakool.
1901 – suurpõllumeeste eestvõttel algas Tartus 9. septembrini kestnud Põhja-Liivimaa augustikuu näitus.
1909 – Tallinnas alustas praktilist tegevust Eesti Kunstiselts.
1913 – avati uus Estonia teatrimaja Tallinnas («Hamleti» lavastusega).
1919 – Tallinnas toimus Eesti kirjanike esimene kongress, kus valiti Kirjanikkude keskkomitee.
1920 – valitsus võttis vastu seaduse, mille järgi pidi asutatama Valga ja Alutaguse maakond (viimane jäi siiski loomata).
1947 – Saaremaal Sakla külas toimus Viktor Kingissepa nimelise kolhoosi esimene üldkoosolek. See oli tähiseks sundkollektiviseerimise algusele Eestis.
1972 – sündis näitleja Mait Malmsten
1978 – sündis kirjanik ja Postimehe peatoimetaja Peeter Helme
1991 – Nõukogude Liidu Riiginõukogu tunnustas Balti riikide iseseisvust.
1993 – Riigikohus tunnistas kehtetuks Sillamäe referendumi.
1993 – Eestis alustas tegevust ÜRO missioon, mis jälgis Vene vägede väljaviimist.
1998 – Riigikogu majanduskomisjoni esimees Tiit Made astus Arenguparteist välja.
Ja maailmas:
1552 – Hispaaniasse Sanlúcar de Barrameda sadamasse jõudis tagasi laev Victoria, üks viiest laevast, millega Fernão de Magalhães oli alustanud esimest ümbermaailmareisi. Pärast Magalhãesi surma viis reisi lõpule Juan Sebastián Del Cano.
1620 – Plymouthist asus teele laev Mayflower, viies Uude Maailma esimesed väljarändajad.
1776 – Guadeloupe´il tõi orkaan kaasa 6000 ohvrit.
1885 – Ida-Rumeelia sai Bulgaaria osaks.
1901 – anarhist Leon Czolgosz tulistas USA president William McKinleyt. McKinley suri 14. septembril.
1939 – Teine maailmasõda: Saksa väed hõivasid Krakówi.
1944 – sündis inglise muusik, ansambli Pink Floyd bassist ja juhtfiguur Roger Waters
1966 – parlamendiistungi ajal pussitati surnuks Lõuna-Aafrika Vabariigi peaminister Hendrik Verwoerd.
1968 – Svaasimaast sai iseseisev riik.
1976 – Nõukogude armee õhujõudude leitnant Viktor Belenko maandas lahingulennuki MiG-25 Hokkaido saarel Jaapanis ja palus poliitilist varjupaika USA-s.
1991 – Leningradist sai taas Peterburi (vene keeles Санкт-Петербург).
2011 – Venemaa energeetikafirma Gazprom hakkas Läänemerre paigaldatud Nord Streami gaasitrassi esimest torujuhet maagaasiga täitma. Torujuhtme avamisel osalesid Venemaa peaminister Vladimir Putin ja Nord Streami ehitamiseks loodud konsortsiumi nõukogu esimees Gerhard Schröder.