/nginx/o/2020/09/14/13345232t1hfc84.jpg)
Postimees teeb 30. augustil otseülekande Tartus toimuvalt Vaba Akadeemia loengult, kus Tõnu Viik räägib tähtede koostisest.
Järelvaadatav: Vaba Akadeemia loeng, Tõnu Viik «Kuidas me teame, millest tähed on tehtud?» (3)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kunagi väga ammu pani Prantsuse akadeemia kirja probleemid, millele inimkond iialgi vastust ei leia. Üks neist probleemidest oli tähtede keemiline koosseis. Iroonilisel kombel ei läinud palju aega, kui avastati spektraalanalüüs ja tähtede koostis oligi teada, aga seejuures ei saadud läbi teleskoopideta. Alates tänapäevaste teleskoopide avastamisest 1608. aastal on need tundmatuseni muutunud ja teleskoope on palju erinevaid. Tõnu Viik räägib loengus, millised on läätsteleskoobid, peegelteleskoobid, katadioptrilised teleskoobid, IP teleskoobid, UV teleskoobid, röntgenteleskoobid, gammateleskoobid, neutriinoteleskoobid ja gravitatsioonilainete teleskoobid.
SA Academia Artium Liberalium ehk Vaba Akadeemia on möödunud aasta algul asutatud ühendus, mis koondab eesti haritlasi: teadlasi, mõtlejaid, intellektuaale ja õppijaid. Akadeemia eesmärgiks on luua tingimused renessansitüüpi haritlasringi tekkimiseks ja kujunemiseks kooskõlas vabade kunstide kontseptsiooniga. Akadeemia asutajateks on Marju Lepajõe, Mihhail Lotman, Ülar Ploom, Hardo Pajula ja Maria-Kristiina Lotman.