Ootamatu luuleid kirjutab ümber inimkonna esiajaloo

Leitud kolju koos austrolopiteekus Lucy pealuu mulaažiga. Foto: Tiksa Negeri/ Reuters / Scanpix

Etioopia karjamaalt avastatud 3,8 miljoni aasta vanune kolju esitab väljakutse mitmetele varaste inimlaste kohta käibel olnud teooriatele.

Austrolopiteekus Lucy on vast üks kuulsamaid ürgseid inimlasi. Etioopiast avastatud Lucyt on nimetatud koguni inimkonna esiemaks, kuna arvatakse, et tema esindatud liigist kujunes pika aja jooksul välja ka nüüdisaegne perekond inimesed (Homo), kuhu kuuluvad ka nüüdisinimesed (Homo sapiens). Etioopias Afari piirkonnas väljakaevamiste käigus avastatud kolju näitab aga, et austrolopiteekuste geneetiline puu võis olla oluliselt keerulisem kui seni arvatud, kirjutab Nature.

Nimelt kuulus leitud inimjäänus liiki nimega Austrolopithecus anamensis, keda on varem peetud Lucy liigi ehk Austrolopithecus afarensis’e eellaseks. Värske leid aga ei jäta ruumi kahtluseks – kaks liiki pidid olema kaasaegsed ning elama koos ligi 100 000 aastat. See muudab kogu hetkel kehtivat arusaama varaste inimeste geneetilisest mitmekesisusest.

Science’i andmetel oli luu esmaleidjaks kitsekarjus Ali Bereino, kes oli kuid üritanud saada tööd piirkonnas tegutsevas fossiiliotsijate grupis, kuid paraku edutult. Ühel päeval 2016. aasta veebruaris kaevas ta karjamaale auku, et oma kitsetallesid hüäänide eest kaitsta ning sattus peale liiva mattunud hambale, millest kohe ka piirkonnas tegutsevale paleoantropoloogile Yohannes Haile-Selassie’le teada andis.

Professor Yohannes Haile-Selassie Foto: Michael Tewelde/AFP/Scanpix

Väljakaevamiste käigus ilmsiks tulnud 3,8 miljoni aasta vanune kolju on erakordselt hästi säilinud ning nagu professor Haile-Selassie BBC’le antud intervjuus tunnistas, sai ta kohe leiu olulisusest aru. Tegu on parima näitega A. anamensis’est mille teadlased kunagi leidnud ning tõotab seetõttu tõusta Lucy kõrval teiseks maailmakuulsaks inimese eellase isendiks või nagu kirjutas ajakirjas Nature teadusartikliga kaasnenud kommentaaris Londoni Loodusmuuseumi professor Fred Spoor, kujuneb sellest tõenäoselt samasugune inimevolutsiooni ikoon.

Kui varem arvasid teadlased, et A. afarensis tekkis A. anamensis’est otseselt evolutsioonilise arengu käigus, siis seekordsest avastusest tõukuv uus teooria väidab, et pidi tekkima olukord, kus grupp A. anamensis’eid eraldus ülejäänud populatsioonist ja arenes uueks liigiks, kes jõudis veel üle 100 000 aasta oma lähisugulasega üheaegselt elutseda. See tähendab aga, et mõlemad võisid olla inimese kauged esivanemad.

Etioopia luuleid on üks paljudest viimaste aastate teaduslikest avastustest, mis näitavad kõik, et inimese tekkimise protsess oli oluliselt keerukam kui paljud senised lihtsustatud käsitlused väitnud, ja see ei toimunud selge sujuva üleminekuna ühest staadiumist teise.

Uuring ilmus teadusajakirjas Nature.