Doktoritöö: muutuva kliima ja inimmõju tõttu meile harjumuspärane maastik kaob

Torm Viimsis. Pilt on illustreeriv. Foto: Küllike Rooväli / Postimees / Scanpix

Täna Tallinna Ülikoolis kaitstavast doktoritööst selgub, kuidas kliima- ja inimmõju luitelisi rannamaastikke muudavad.

Tööst selgus, et nende mõju tagajärjel kaotavad rannikumaastikud oma iseloomulikku ilmet ja mitmekesisus vaesub.

Rannikuala kõige dünaamilisem, hapram ja atraktiivsem osa koosneb luitelistest rannikumaastikest, mis laiuvad Eestis 200 km² alal. Nende kujunemine sõltub eelkõige kliimast, setetest ning taimestikust, mis mõjutavad liivade liikumist ja luidete vormumist.

Väitekirja autor uuris Lääne-Eesti kolme piirkonda: Tahkuna poolsaart Hiiumaal, Keibu lahe piirkonda ja Ruhnu saart.

Luitelised rannikumaastikud näitavad doktoritöö autori Agnes Andersoni sõnul uuritud aladel sarnaseid arengusuundi. Nende mitmekesisus väheneb, mis väljendub randade kitsenemises ja eelluidete jõulisemas erosioonis. «Maastikud metsastuvad ja iseloomulik «meile harjumuspärane» avatud maastik kaob, mistõttu atraktiivsus väheneb,» selgitas autor.

Doktoritööst selgus, et luiteliste rannikumaastike merepoolsema osa arengu dünaamikat suunavad eelkõige lainetus, meretaseme kõikumine ja tormid. Need võivad põhjustada isegi loetud tundidega kiireid muutusi ja pärsivad alade dünaamikat ning arengut. Setete kuhjumisel on loodusele antud võimalus kujundada uusi luitelisi rannikumaastikke, mida ilmestavad alale iseloomulikud elupaigad.

Doktoritöö autori kinnitusel on olulised rannikumaastike kujundajad ka ootamatult keskkonda mõjutavad tegurid, nagu näiteks metsatulekahjud või tuulemurd. «Häiringute põhjustatud muudatused püsivad maastikes aastakümneid ja neist taastumine on pikaajaline,» lisas Anderson.

Inimmõju avaldub mõju aga peamiselt sisemaal, ulatudes eelluidetest metsastunud luideteni. Anderson selgitab, et muutusi põhjustab eelkõige liigne tallamine, mis on jätnud jälje iseloomulikele elupaikadele, nagu näiteks valged ja hallid luited ning tallamisõrnad luitemetsad.

Andersoni uuritud luited koosnesid peamiselt jämedateralistest liivadest, vastupidiselt varasematele uuringutele, tõstatades küsimuse luidete kujunemise tingimustest.

Doktoritöö ühe osana koostas autor ka luiteliste rannikumaastike arengustsenaariumid, mis võimaldavad nende alade edasist arenemist huvigruppidel paremini mõista ja rakendada maastike kaitseks tõhusamaid majandamiskavasid.

Tallinna Ülikooli loodus- ja terviseteaduste instituudi doktorandi Agnes Andersoni doktoritöö kannab pealkirja «Development of aeolian coastal dune landscapes in changing climate and under human influence in Estonia» («Luiteliste rannikumaastike areng muutuvas kliimas ja inimmõju taustal Eestis»).

Avalik kaitsmine toimub kolmapäeval, 28. augustil algusega kell 12 Tallinna Ülikooli saalis M-648. Doktoritöö juhendajad on TLÜ külalisprofessor ja vanemteadur Tiiu Koff ning vanemteadur Hannes Tõnisson. Oponendid on Eesti Maaülikooli professor Kalev Sepp ning Cádizi Ülikooli professor Giorgio Anfuso.