NASA juht kuulutas Pluuto uuesti planeediks (2)
/nginx/o/2019/07/10/12351150t1h01e8.jpg)
26. august 2019, 15:13
/nginx/o/2019/08/26/12501660t1he5ae.jpg)
13 aastat pärast kääbusplaneet Pluto ametliku staatuse muutmist on teadlased taas asja üle vaidlema hakanud ning oma kriitilise sõna ütles hiljuti sekka ka NASA administraator Jim Bridenstine.
Hiljuti külastas Bridenstine Boulderi Colorado Ülikooli kosmosetehnika teaduskonda ning tuli seal välja üllatava avaldusega.
«Et te teaksite, siis minu arvates on Pluuto planeet. Võite kirjutada, et NASA administraator kuulutas Pluuto uuesti planeediks. Niimoodi olen ma õppinud ja seda ma ka järgin,» ütles Bridenstine.
My favorite soundbyte of the day that probably won't make it to TV. It came from NASA Administrator Jim Bridenstine. As a Pluto Supporter, I really appreciated this. #9wx #PlutoLoversRejoice @JimBridenstine pic.twitter.com/NdfQWW5PSZ
— Cory Reppenhagen (@CReppWx) August 23, 2019
Paraku ei ole Pluuto ega ühegi teise taevakeha staatus NASA juhi määrata, vaid selle otsustab Rahvusvaheline Astronoomialiit. Pigem võib arvata, et tegemist on naljaviluks tehtud remargiga.
Küll aga tekitab Pluuto staatus ameerika teadlastes tänanaseni vastakaid tundeid. Nimelt oli Pluuto kääbusplaneediks ümber nimetamise põhiline põhjus kinni uuendatud planeedi definitsioonis, mis tõstis planeediks saamise oluliseks tunnuseks taevakeha gravitatsioonivälja tugevuse, mis pidi olema piisav, et on kogu orbiidi muust materjalist ära puhastada.
Päikesesüsteemi äärealadel, kosmosekive täis Kuiperi vöös paiknev Pluuto pole seda aga teinud ning veelgi enam - 2006. aastal avastas California Tehnoloogiainstituudi teadlane Mike Brown koos kolleegidega samast piirkonnast Pluutost suuremagi keha. Too nimetati hiljem Kreeka rahutusejumalanna järgi Eriseks ning Brown kui uue definitsiooni üks autoritest sai omakorda hüüdnimeks Pluuto-tapja.
«Orbiidi puhastamise» definitsiooni on kritiseerinud ka mitmed päris tõsiseltvõetavad planeediteadlased välja vihastanud. Üks valjuhäälsemaid nende seast on NASA New Horizonsi missiooni juht Alan Stern, kes on seda kirjeldanud kui «käsitamatut, õpetamatut, teaduslikult vigast ja iseendale vasturääkivat».
Kui Rahvusvaheline Astronoomialiit uue definitsiooni vastu võttis, ei tehtud sedagi ühehäälselt ning muudatuse (ning sellega seoses ka Pluuto staatuse) vastu hääletas 424 teadlast 9000st, sajad avaldasid aga kohe avalikud petitsioonid muudatuse vastu.
Erinevalt teistest väiksematest kosmosekividest on Pluutol näiteks oma muutliku ilmaga atmosfäär, seal leidub orgaanilisi ühendeid ning kääbusplaneedi ümber tiirleb ka mitu kuud. Pluutol on olemas veel ka liigendatud maastik, tõenäoselt ka seismiline aktiivsus ning oletatakse ka vedela materjaliga täidetud ookeanide olemasolu.
Samal ajal on mitme teise planeedi, kaasa arvatud Maa orbiidil olemas asteroidipilved, mis viitab võimalusele, et definitsiooni tuleb veelgi muuta - muidu ei tohiks ju Maadki planeediks lugeda. Ühe möödunud aastal välja käidud potentsiaalse definitsiooni kohaselt võiks planeediks lugeda näiteks taevakeha, mille mass on piisavalt suur, et muutuda kerakujuliseks. Hetkel ei ole Rahvusvaheline Astronoomialiit aga veel meelemuutuse märke näidanud.