Suled paljastavad illegaalse linnukaubanduse

Hallpapagoi. Foto: Mohamed Hossam / EPA / Scanpix

Loodusest ebaseaduslikult välja kütitud lindude tuvastamisel tuleb teadlastele appi nende toidulauda näitav isotoopide kokteil sulgedes, kirjutab linnuökoloog Marko Mägi portaalis linnuvaatleja.ee.

Kuigi illegaalset loomakaubandust piiravad rahvusvahelised seadused, sealhulgas CITES-i konventsioon, on seda keeruline takistada. Näiteks on konfiskeeritud loomade või nende saaduste põhjal keeruline öelda, millise riigi millisest piirkonnast need pärinevad, kuid see teave oleks oluline illegaalse tegevuse peatamiseks.

Abiks on loomade kudedesse talletunud isotoopide analüüs, mida on kasutatud näiteks konfiskeeritud vandli ja ninasarvikute sarvede päritolu kindlaks tegemisel; kriminalistid kasutavad meetodit hukkunud inimeste päritolu tuvastamisel. Illegaalse linnukaubitsemise tuvastamiseks on meetodit kasutatud harva, ometigi moodustavad linnud märkimisväärse osa lemmikloomandusest.

Lihtsustatult töötab isotoopide analüüsi meetod järgmiselt – planeedi erinevate piirkondade keemiliste elementide isotoobiline kontsentratsioon on erinev. Mööda toiduahelat liikudes talletuvad isotoobid organismi ning võrreldes kudede näite regionaalsete näitudega on võimalik organismi kodupaik tuvastada paarisaja kilomeetrise täpsusega.

Aastal 2010 tabati Kongo Demokraatlikust Vabariigist 1650 lemmikloomaks mõeldud hallpapagoid (Psittacus erithacus), kellest 700 oli lennutranspordil hukkunud. Et linde oli palju ja nad olid rõngastamata, tekkis kahtlus, et tegu ei ole kasvandusest pärit, vaid loodusest püütud isenditega, kelle arvukus on vähenemas küttimise, metsaraie ja põllumajanduse tõttu. Kuigi hallpapagoi loodusest püüdmine on keelatud, on tegu ühe kõige populaarsema lemmiklinnuna peetava liigiga – see muudab liigi ahvatlevaks salakaubitsejatele.

Lindude päritolu – kas tegu on kasvanduse või loodusest pärit isenditega – selgitamiseks analüüsiti hukkunud lindude sulgede vesiniku (²H), süsiniku (¹³C) ja lämmastiku (¹⁵N) isotoope. Kuigi lindude rinna-, saba- ja tiivasulgede isotoopide kontsentratsioonid erinesid teineteisest oluliselt, selgus näitude võrdlemisel kasvandusest pärit lindude ja muuseumikogudes olevate looduses kasvanud lindude sulgedega hukkunud lindude illegaalne päritolu – nii ²H kui ka ¹³C näidud erinesid oluliselt kasvandusest pärit lindude sulgedesse talletunud isotoopide hulgast, kuid langesid kokku muuseumikogudest pärit sulgede näitudega.

Metsas elavate hallpapagoide menüü erineb oluliselt puuris kasvanud lindude omast ja peegeldub ka sulgedes. Samuti varieeruvad puuris kasvanud isendite isotoopide näidud oluliselt suuremates piirides kui looduslikel lindudel – see viitab, et looduses toituvad hallpapagoid teineteisega märksa sarnasemalt (reeglina puulatvades leiduvast), puurilinnud peavad leppima aga kasvataja poolt pakutavaga, mille koostis võib suurtesti varieeruda.

Kuigi isotoopide analüüs on kallis, kasutavad seda meetodit looduskaitsjad tulevikus loodetavasti üha sagedamini illegaalse linnukaubanduse takistamiseks.

Uuring ilmus teadusajakirjas Animal Conservation.