Loodussõbraks nimetavad ennast kõik, taimi tunnevad vähesed. Retkel koos Eesti taimeatlase koostajatega saad muu hulgas teada, milline aarete saar on tavaline kartulipõld.

Aastatepikkune töö uue kodumaiste taimede leviku atlase koostamisel läheneb lõpule. Postimees liitus päevaks Eestit läbi kammivate botaanikutega, et üritada aru saada, kuidas kaardiruudustik meie looduse ligi 1600 taimeliigi levikut kajastama hakkab.

Arbavere puhkekeskuse seminariruumi lauad on paigutatud ruudukujuliselt ning nende vahel laiuvad põrandal eri aegade ajalehed, millest vanimad paistavad kolletuse ja šrifti järgi pärinevat lausa 1920ndatest. Botaanik Toomas Kukk tõstab pilgu, surub kätt, võtab kotist välja mitme klade jagu pabereid ja hakkab neid mulle näitama. Osal paistab Eesti kaart, mis on jagatud eri värvi ruutudeks. Teistel hakkavad silma kaardilehed, kolmandatel tihedas pisikeses kirjas eri värvidega tabeli kujul kribukirja. Seda paberiposu ühendab mingi süsteem, mida mina igatahes ei mõista. Aga eks kogu Eesti taimestiku atlasele kandmine peabki olema süsteemne töö.

Tunnistan Kukele, et tunnen taimi piinlikult halvasti: raudrohtu ja teelehte muidugi tean, aga sealt edasi ei jaga kuigi palju. Teine hakkab seepeale naerma ja teatab, et ega temagi neid tegelikult väga hästi tunne. Tegemist on muidugi naljaga – Kukk on loodusteadlaste seas üks parimaid Eesti taimestiku tundjaid ja nende teadmiste talletajaid.

Kommentaarid
Copy