:format(webp)/nginx/o/2019/08/14/12466083t1he185.jpg)
Saaremaalt pärit admiral Bellingshauseni 200 aastat tagasi toimunud kuulsat merereisi kordav ekspeditsioon Antarktika 200 jäi uue ministri Kert Kingo otsuse tõttu ilma EASi toetusest ja on nüüd sunnitud ära jätma mitmed Lõuna-Ameerikas plaanitud Eestit tutvustavad üritused.
Varakevadel esitas Eesti Meremuuseum majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile mereretke kava koos rahastustaotlusega. Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuselt taotleti raha selleks, et korraldada ekspeditsiooni vahepeatustest foorumeid ja seminare, mille käigus oleks avanenud võimalus tutvustada kaugetes maades nii Eestit kui ka populariseerida teadust.
Aprilli alguses andiski tollane IT- ja väliskaubandusminister Rene Tammist toetuse määramisele oma allkirja. Meremuuseumi direktori Urmas Dreseni sõnul hakati sellest tulenevalt organiseerima üritusi, mis täidaks reisi eesmärki – populariseerida Eesti mereajalugu ja siit pärit meresõitjaid, samuti tänapäevast merendusega seotud teadustööd ja selle tegijaid ning ühtlasi tutvustada maailmas ka Eestit.
Praeguseks juba ligi kuu aega teel olnud ekspeditsiooni käigus on nende üritustega ka edasi mindud ning on toimunud või toimumas seminarid, foorumid, näitused, kunstisündmused Kroonlinnas, Kaliningradis, Kielis, Kopenhaagenis, Göteburgis, Oslos, Londonis, Brestis. On räägitud polaarajaloost, Eestist, kliimaprobleemidest ja paljust muust.
5. juulil ehk mõni päev enne ekspeditsiooni algust teatati aga muuseumile, et uus minister Kert Kingo võttis oma eelkäija allkirja tagasi, tühistades niimoodi EASi toetuse.
«Nendel üritustel on osalenud Eesti ja muu maailma teadlased ja merendustegelased, kelle kohaletuleku, esinemise jm kulud peaksime korraldajatena katma. Õla on selleks alla pannud lisaks ettevõtjatele ka kultuuriministeerium, Euroopa Komisjoni esindus Eestis ja Eesti saatkonnad sihtriikides, kuid edasistes plaanides peame korrektiive tegema,» kirjeldas Dresen Kingo taganemise olulisust. «Põhjusena nimetati, et EAS saab projekte toetada taotlusvoorude alusel, kus kõigil taotlejatel on võrdsed võimalused ja ühesed hindamiskriteeriumid.»
«Riik peaks toimima ikka järjepidevuse ja usaldusväärsuse põhimõttel. Riigiga, mis selliselt oma otsuseid muudab, on väga keeruline mingit tulemuslikku koostööd teha,» märkis ka ekspeditsiooni korraldava MTÜ Thetis Ekspeditsioonis liige ettevõtja Heiti Hääl.
Ekspeditsiooni juht Tiit Pruuli meenutas rahastamisest taganemist kommenteerides, et ekspeditsiooni idee sündis mitte ettevõtjate või teadlaste või rändurite peades, vaid riiklikes struktuurides, kes kutsusid ettevõtjad asja läbi viima.
«Kogu selle asja eesmärk on ju Eesti maine tõstmine maailmas. On üsna loomulik, et sel puhul peaks ka riik oma maine kujundamise eest kuigi palju maksma. Õnneks on reisil piisavalt eraisikutest ja erafirmadest toetajaid, sõit seisma ei jää, küll aga oleme tühistanud enamiku Eestit tutvustavate ürituste plaanid Lõuna-Ameerikas,» ütles Pruuli.
Minister Kert Kingo saatis Postimehele kommentaari, milles põhjendab Antarktika 200 ekspeditsioonilt rahastuse ära võtmist. «Eesti tutvustamine on kahtlemata vajalik. Samas peame tegema seda süstematiseeritult ja läbi kaaluma, kas iga tegevus on meile tingimata oluline ning millisel toetusel on suurem mõju. Selline rahalise toetuse küsimine riigilt ei olnud kooskõlas EAS raha eraldamise reeglitega. Minu soov on, et EASil oleks usaldusväärne maine ettevõtjate silmis, mille alla käib ka läbipaistev projektide rahastamine,» selgitas Kingo.
Ekspeditsioon küsis EASilt 70 000 eurot.
:format(webp)/nginx/o/2019/07/10/12351150t1h01e8.jpg)