:format(webp)/nginx/o/2019/07/10/12351150t1h01e8.jpg)
/nginx/o/2019/08/14/12465819t1hf7c7.jpg)
Uus tehnoloogia võimaldab kehavälise viljastamise käigus valida, kas munaraku viljastab X või Y kromosoomi kandev spermatosoid.
Jaapani teadlased lõid viisi lapse soo ette määramiseks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Hiirte peal läbi viidud eksperiment näitas, et tulevikus võivad kehavälise viljastamise teed minevad järelkasvu soovivad paarid saada valida oma tulevase lapse sugu. Nimelt avastasid jaapani teadlased X- ja Y-kromosoome kandvate spermide liikumises ja füüsilises ülesehituses olulisi erinevusi, mille põhjal on võimalik neid ka üksteisest eraldada, kirjutab The Guardian.
Teatavasti oleme me kõik pärinud poole oma geenidest emalt ja poole isalt. Kui munarakku viljastav spermatosoid kannab endas Y-kromosoomi, saab laps endale sugukromosoomideks XY ja sünnib poiss. X-kromosoomi kandva spermatosoidiga viljastamisel saab laps aga XX kromosoomid ning sünnib tüdruk.
Oma eksperimentides üritasidki jaapani teadlased teha kindlaks, mille poolest X ja Y kromosoomid erinevad. Varasemast oli teada, et Y kannab märkimisväärselt vähem geene. Tuli välja, et suuruse erinevuse pärast on ka eri kromosoome kandvate spermatosoidide toodetavad valgud erinevad, mistõttu on võimalik neid ka erinevate retseptoritega mõjutada. Konkreetsemalt keskenduti retseptoritele nimega TLR7 ja TLR8, mis reageerivad Resiquimodi-nimelise ravimiga.
Katse käigus mõjutati suuremat hulka spermatosoide ravimiga ning seejärel vaadati jälgiti nende liikumist. Peagi ilmnes, et X kromosoomi kandvate spermatosoidide liikumine oli oluliselt aeglustunud ja nii saigi need Y kromosoomi kandvatest eraldada. Edasiste katsetega tõestati juba sellise meetodiga valitud spermide võimet hiirte tavapärast sugude tasakaalu muuta. Esialgsete tulemuste järgi näib, et munaraku viljastamise võimekust ravim siiski ei muutnud.
«Meie uuring on esimene, milles näidatakse teaduslikult ära, milles seisnevad X ja Y kromosoomide viljastamisvõime funktsionaalsed erinevused,» ütles uuringu kaasautor Masayuki Shimada Hiroshima Ülikoolist. Ühe olulisema rakendusena tuuakse välja piimatootmine, kus lehmadel on palju suurem väärtus kui pullidel. Samas võib protseduur olla rakendatav ka inimestele, kuigi teadlased tunnistavad, et sellega kaasneks hulgaliselt eetilisi probleeme.