:format(webp)/nginx/o/2019/07/10/12351150t1h01e8.jpg)
/nginx/o/2019/08/08/12446523t1h5410.jpg)
Täna avaldatud Valitsustevahelise Kliimapaneeli raport käsitleb maakasutuse ja kliimamuutuste vahelisi seoseid ning toob välja võimalikke lahendusi kliimamuutuste leevendamiseks.
Kliimapaneel: katastroofi ära hoidmiseks tuleks lihasöömist vältida ja soid taastada (7)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kui kliimamuutuste vastu võitlemisel on põhifookus seni olnud autotranspordil ja energiatööstusel, siis Valitsustevahelise Kliimapaneeli eriraporti kohaselt ei ole rahvusvaheliselt seatud kliimaeesmärkide täitmine võimalik ilma ka maakasutust puudutavate oluliste muudatustena. Ühe peamise muutusi vajava valdkonnana tuuakse välja põllumajandus, täpsemini rikaste lääneriikide ebaproportsionaalselt suur lihalembus, kirjutab BBC.
Juba aastaid on teada, et lihakarja kasvatamine on üks olulisemaid süsihappegaasi ja veelgi tugevama kasvuhoonegaasi metaani allikaid. Lisaks otsesele loomade kasvatamisest tulevale heitmete kogusele kaasnevad sellega aga ka kaudsed heitmed – vaja on kasvatada ka loomasööta ja summaarselt ongi ühe kilo loomse toidu saamiseks vaja panna maaharimise alla mitu korda rohkem maapinda kui ühe kilo taimse toidu saamiseks.
Seega – lihatarbimise vähendamisega võiks olla võimalik toita rohkem inimesi, kasutades selleks väiksemat maa-ala. Samas ei kutsu raporti koostanud teadlased kõiki üles taimtoitlaseks või veganiks hakkama – mitmetes maailma piirkondades poleks lihasöömisele ühtegi mõeldavat alternatiivi.
«Põllumajandus, metsandus ja muud maakasutuse tüübid põhjustavad hetkel 23 protsenti kõigist inimkonna kasvuhoonegaaside heitmetest. Samal ajal neelavad looduslikud maapinna-protsessid ligi kolmandiku kõigist fossiilsete kütuste ja tööstuse toodetud heitmetest,» selgitas üks raporti koostamist juhtinud teadlastest Jim Skea.
«Mõned toiduvalikud nõuavad suuremat maa- ja veeressursi kasutamist kui teised ja toovad seega kaasa ka suurema koguse kasvuhoonegaaside eritumise,» ütles töögrupi nr 2 eesistuja Debra Roberts. «Peamiselt taimetoidupõhised tasakaalustatud dieedid, milles oleks kesksel kohal kaunviljad, puuviljad, köögiviljad, erinevad teraviljad ja ka mahedalt toodetud loomset päritolu toidud, on suurepärane võimalus kliimamuutuste tõkestamiseks ja ka nendega kohanemiseks.»
Probleem seisneb selles, et kui looduslikult toimib maapind paljudes kohtades süsiniku sidujana – taimed seovad õhuhapnikku, mis talletatakse maa-aluste juuresüsteemide ja huumusena, siis paljud tänapäeval kasutatavad põllumajandus- ja metsanduspraktikad viivad pigem maapinda salvestatud süsinikuühendite lagunemiseni, mille tagajärjel heitmed taas suurenevad ja ka muldade viljakus langeb. Kuivemates piirkondades viib selline protsess koguni kõrbestumiseni, laiemas plaanis tekib probleeme toiduohutusega.
Eraldi hoiatatakse, et «mõnede riikide» plaan põletada energia saamiseks puid võib minna vastuollu suureneva toidutootmise vajadusega ning metsatööstus võib seega minna vastuollu toidukasvatamisega. Tuuakse välja, et põhjapoolkeral on atmosfääri CO2 taseme tõus kiirendanud metsade kasvu tempot, mis toimib iseenesest süsiniku sidujana. Samas võib soojenemise jätkuv kasv selle efekti ikkagi ära nullida, ütlevad eksperdid.
Eestis esinevatest maastikutüüpidest tuuakse välja veel ka märgalad kui olulisuselt ookeanide järel teine süsiniku siduja ning kutsutakse üles soid säilitama ning võimalusel ka taastama.