:format(webp)/nginx/o/2019/07/10/12351150t1h01e8.jpg)
/nginx/o/2019/08/02/12428530t1hbd8a.jpg)
Teadlaste sõnul oli juulikuus Euroopat kõrvetanud kuumalaine tõenäosus teatud piirkondades inimtegevuse mõjude tõttu kuni 100 korda suurem.
Euroopa kuumalaine oli kliimamuutuste tõttu 3° C soojem (6)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Uuringu autoriteks on ekstreemsete ilmaolude ja kliimamuutuste seoste uurimiseks loodud World Weather Attribution (WWA). Vastavalt nende uuringu tulemustele lisandus inimtegevuse mõju tõttu Euroopale kuumalainele koguni 3° C. Kui Inglismaal tõstis inimtegevus mudelite kohaselt kuumalaine esinemise tõenäosust kahekordselt, siis Prantsusmaal oli sama näitaja koguni 10 kuni 100 korda.
Sellise hinnangu andmisel tuginesid teadlased pikaajalistele kliimamõõtmistele ning neid tulemusi kombineeriti kliimamudelitega, mis võimaldavad hinnata inimtegevuse mõju.
«Meie järelduste kohaselt oleks sellise sündmuse esinemise tõenäosus olnud Prantsusmaal ilma kliimamuutuste mõjuta väga väike,» seisab WWA raportis. Samalaadseid pilte saadi kogu Euroopa kohta – iga uuritud kuumalaine oli inimmõju tõttu tugevam, selgitas BBC’le Oxfordi Ülikooli Keskkonnamuutuste Instituudi tegevdirektor Friederike Otto.
Teadlaste sõnul kasvab inimmõju tõttu ka selliste kuumaperioodide kordumise tõenäosus. Näiteks Cambridge’i puhul arvatakse, et sedalaadi kuumalaineid võib esineda iga 30 aasta tagant.
«Näiteks Cambridge’i 30-aastane kordumisperiood tähendab, et iga aasta on sellise kuumalaine esinemise tõenäosus 3 protsenti,» ütles Hollandi Kuningliku Meteoroloogiainstituudi teadlane Geert Jan van Oldenborgh. «Vanade kliimaolude puhul oli see palju väiksem, kui iga aastaga, mil me CO2 atmosfääri paiskame, selliste kuumalainete tõenäosus ainult tõuseb.»