:format(webp)/nginx/o/2019/07/10/12351150t1h01e8.jpg)
/nginx/o/2019/07/31/12423248t1h061b.jpg)
Laboritingimustes loodud inimese ja ahvi hübriid võib tulevikus viia odavama ja kättesaadavama organisiirdamiseni, arvavad kunstliku viljastamise teinud teadlased.
Vastuoluline eksperiment: teadlased ristasid laboris inimese ja ahvi rakud (3)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Erakordse operatsiooni täide viinud teadlaste rühma juhtis Hispaanias paikneva Murcia Katoliikliku Ülikooli (UCAM) bioloog Juan Carlos Izpisúa, suurem osa protseduuridest tehti hoopis Hiinas UCAMi ja USAs asuva Salki Instituudi osalusel. Kahe liigi ristamiseks lülitati ahviembrüotes välja kindlad geenid, mis oleksid ristamist takistanud ja seejärel sisestati kudedesse inimese tüvirakkusid, mis on võimelised arenema ükskõik milliseks inimese koeks. Tulemusena saadi inimese rakkudega loom, millel ei lastud küll sünnini arendada, kirjutab El Pais.
Juriidiliste takistuste vältimiseks korraldati eksperiment Hiinas.
«Tulemused on paljulubavad,» ütles El Paisile UCAMi bioloog Estrella Nunez.
Samas ei ole uuringu üksikasju veel üheski teadusajakirjas avaldatud. Varem on sama rühm katsetanud ka inimese ja sea rakkude ristamisega, kuid see ei olnud nii edukas –100 000 searakust õnnestus ristamine vaid ühega. Samuti on neil olemas kogemus ka näiteks hiirte ja rottide ristamisega, kuigi needki eksperimendid lõpetati rahvusvaheliste reeglite tõttu enne tiinuse lõppu. Katse inimese ja ahvide ristamisel oli aga nii edukas, et hetkel käib töö juba jätkueksperimentide tegemise nimel.
Kahe eri liigi rakke sisaldavate organismide ehk kimääride loomine on vastuoluline tegevus. Kuigi selliste eksperimentide tegemine on mitmel pool maailmas karmilt reguleeritud, on riike, kus see on võimalik. Siiski ei lasta loodetel areneda kauem kui 14 päeva, et välistada närvisüsteemi väljaarenemine.
Pikemas perspektiivis nähakse sellistes biotehnoloogilistes protseduurides võimalust kasvatada loomade peal inimesele siirdamiseks vajalikke organeid ja vähendada seega organite ootejärjekordi ja organipuudust.
Põhjus, miks teadlased oma eksperimendi Hiinas tegid, on seotud seadusandlusega – kui Hispaanias tohib selliseid katseid teha vaid surmavate haiguste ravi otsimiseks, siis Hiina seadused on lõdvemad ja võimaldavad seda teha ka muudel juhtudel.