Teadlane vaatab paratamatult aeg-ajalt enda ja erialakaaslaste tegevust justkui peeglist. Mida ta peegeldusena näeb, sõltub nii teda ümbritsevast tegelikkusest kui ka tema maailmamudelist – teadmisest oma teadusliku eriala ja maailma asjade kohta. Peegeldus võib olla isikuti väga erinev. Sestap on ohtlik sõna võtta teaduse tähtsuse, kasulikkuse ja tulemuslikkuse kohta üldiselt. Ka mina olen seda ohtu eiranud ning kirjutanud loo «Kuidas noppida vilju teaduspuult» (Postimees, 25.08.2018). Tõsi küll, tuues näiteid ainult enda eriala, informaatika ja tehnikateaduste vallast. Selle, tehnikateadlase vaatepunktist kirjutatud loo põhisõnum oli, et edukas innovaatiline tootmine saab toimuda ainult teadlaste ja ettevõtjate koostöös. Ega see uudis olegi, kuid küsimus on selles, kuidas sellist koostööd korraldada.