Saada vihje

Mammutuuring: kliima pole tuhandeid aastaid niimoodi soojenenud – ja süüdi peab olema inimene (8)

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Sellesuvised kuumalained murravad rekordeid.
Sellesuvised kuumalained murravad rekordeid. Foto: Wolfgang Rattay /Reuters /Scanpix

Kuigi kliimanäitajad on alati kõikunud, on 20. sajandi jooksul toimunud soojenemine oma globaalse ulatuse ja mastaapsuse poolest siiski vähemalt viimase 2000 aasta perspektiivis ennenägematu.

Selline on kolme üheaegselt avaldatud teadusartikli kokkuvõte, milleni jõudsid teadlased, analüüsides läbi 700 allikast pärit kliima muutumist võimaldavaid kaudseid andmeid, näiteks puude aastarõngad, korallide lubikehad, järvesetted ja palju muud, kirjutab BBC. Kokku saadi viimase 2000 aasta kohta täpne aegrida.

Kohalikul tasemel on kõikumisi küll olnud, näiteks peamiselt Euroopat ja Põhja-Ameerikat vahemikus 1300-1870 tabanud nn väike jääaeg või ka vahemikus 250-400 kestnud nn Rooma soojaperiood. Neid perioode on kliimaskeptikud varem näitena toonud, kaitsmaks ideed, et tänapäeva kliimasoojenemine on vaid üks paljudest ajaloo jooksul toimunud kliimakõikumistest.

Tohutu koguse allikate läbivaatamise põhjal on nüüd aga selge, et tänapäevase kliimasoojenemise globaalse ulatuseni ükski nendest siiski ei jõudnud. Samuti võisid need kõikumised ka erinevates piirkondades erineval ajal esineda. Näiteks mõjutas «väike jääaeg» Vaikset ookeani kõige enam 15. sajandil, Euroopat aga 17. sajandil.

Praegune kliima soojenemine on ilmne aga kõikjal üle maailma, sedastavad teadlased ja toovad välja, et viimase 2000 aasta kõige soojem periood on 98 protsendi geograafiliste regioonide puhul ikka 20. sajandi lõppu jäänud. Uuringust ilmnes, et enne tööstuspööret olid kõige olulisemad globaalse kliima mõjutajad vulkaanipursked. Päikese aktiivsuse muutustel aga kuigi suurt mõju ei ilmnenud.

Kuigi kliimamuutuste inimtekkelisuse tõestamine polnud uuringu eesmärgiks, viitavad kõik märgid siiski inimesele – ükski teine protsess praegusi trende ei seleta.

BBC’le uuringuid kommenteerinud, kuid nendega mitte otseselt seotud teadlaste sõnul näitavad need ammendavalt, et mitmed kliimaskeptikute argumendid ei päde.

Uuringud ilmusid teadusajakirjades Nature ja Nature Geoscience (1), (2).

Tagasi üles