:format(webp)/nginx/o/2019/07/10/12351150t1h01e8.jpg)
/nginx/o/2019/07/22/12395463t1hb71c.jpg)
Suvekuudel on Kesk- ja Lõuna-Venemaal oluliselt vähenenud mesilaste arvukus, putukate kadumises süüdistatakse puudulikku kontrolli taimekaitsevahendite kasutamise üle.
Venemaal on mesilaste arvukus järsult langema hakanud
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Venemaa mesinike liidu esimehe Arnold Butovi kinnitusel on mesilaste hulgisuremisi ette tulnud 20 piirkonnas, näiteks Brjanskis, Kurskis, aga ka Saratovi ja Ujanovski oblastites ning Marimaal, kuid kriisi ilmingud on nähtud ka Moskvast enam kui 4000 kilomeetri kaugusel Altais. Hinnanguliselt peaks mesilaste suremine tähendama kogu Venemaa meetoodangus 20-protsendilist vähenemist. Mitmed ametnikud on süüdistanud toimuvas taimekaitsevahendite kontrolli alt väljunud kasutamist, kirjutab BBC.
Pestitsiidide järelevalve probleemi tunnistas ka Venemaa Põllumajandusjärelvalve ameti maaeluinspektsiooni juhataja Julia Melano, viidates 2011. aastal seadusemuudatusele, mille tagajärjel agentuur vastava võimekuse kaotas. Hetkel koguvad mesinike liidu liikmed ise mesilaste suremise kohta andmeid, mille põhjal siis keskvalitsusele aruanne koostada.
Mesilasperede suremine on Kogu Euroopas süvenev probleem, millest ei ole puutumata jäänud ka Eesti. Üldiselt peetakse mesilasperede hukkumises süüdlaseks tervet hulka mõjureid, nende seas ka kliimamuutust, pestitsiidide rohket kasutamist, aga ka näiteks varro-lestade levimist. 2018. aastal keelustas Euroopa Liit laiemalt ühe levinuma putukamürkide grupi, neonikotinoidide kasutamise.
Venemaa Mesinduse Teaduskeskuse tegevdirektor Anna Brandorf hindas praeguse kriisi võimalikke tagajärgi majandusele 2 miljardi rubla suuruseks 28 miljoni euro suuruseks, kirjutab TASS. Hinnanguliselt on hävinud kokku 80 000 peret. Tõenäoselt suurenevad kaod aga veelgi, võimalik et koguni 20 protsendi võrra, kuna tarudesse ja pesadesse jõudnud mürgid on mesilasperesid märkimisväärselt kahjustanud ning on võimalik, et suur osa neist ei ela talve üle.
Ekspertide sõnul on Venemaal pestitsiidide ja põllumajanduskemikaalide tootmise, hoiustamise, müügi ja kasutamise üle viimastel aastatel kontroll praktiliselt puudunud.