Enn Kasak: kas Kuu pealne oli kuupealne? (21)

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Artikli foto
Foto: NASA

Mõnedki maapealsed kipuvad arvama, et kosmosesse pole mõtet minna, kuniks meil Maa peal pole kõik olulised mured lahendatud. Kujutlegem eurooplasi, kes oleks Ameerika ja Austraalia avastamise edasi lükanud, jäädes ootama kõikide kohalike probleemide lahendamist. Arvatavasti oleks sel juhul hoopis Ameerika põlisrahvad avastanud Euroopa ja mitte vastupidi.

Kuidas ka poleks läinud, oleks eurooplaste otsustamise ruum olnud väiksem, kui see ajalooliselt oli. Võib-olla tegime eurooplastena palju valesid otsuseid, kuid need olid meie otsused, mida tegime.

XV sajandi alguses võinuks Ida-Aafrika uurimiseni jõudnud Hiina meritsi avastada Euroopa, aga selle asemel keskenduti oma probleemide lahendamisele. Pärast kuulsa maadeuurija Zheng He surma 1435. aastal ei toimunud enam ainsatki Hiinast lähtuvat ulatuslikku uurimisretke. Maailm osutus hiinlaste arvates seda barbaarsemaks, mida kaugemal Keskriigist see asus. Loomulikult oli see vaid retkede lõpetamise ettekääne, mitte põhjus. Ei läinud kaua, juba 1516. aastal lõid Portugali meresõitjad ise kontakti Hiinas valitseva Mingi dünastiaga. Peagi sattus nõrgenev Hiina eurooplaste surve alla, millest ei pääsetud enne 21. sajandi algust.

Märksõnad

Tagasi üles