Aastaks merele: kuidas Kroonlinn eestlaste suurretke vastu võttis

Jaanus Piirsalu
, reporter, Tallinn-Kroonlinn
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Admiral Bellingshauseni retke esimestel etappidel tüürimehena sõitev Meelis Saarlaid viskab vendrid sisse sisenemisel jahtlaevadele mõeldud Kroonlinna piirivalve- ja tollipunkti Konstantini fortis. Varem oli jahtidel peamiselt sõjasadamana tuntud Kroonlinnas peatumine üldse keelatud.
Admiral Bellingshauseni retke esimestel etappidel tüürimehena sõitev Meelis Saarlaid viskab vendrid sisse sisenemisel jahtlaevadele mõeldud Kroonlinna piirivalve- ja tollipunkti Konstantini fortis. Varem oli jahtidel peamiselt sõjasadamana tuntud Kroonlinnas peatumine üldse keelatud. Foto: Jaanus Piirsalu

Eesti oma orkester ja kogenud purjetajast presidendi kantselei direktor Tiit Riisalo (52) saadavad täna Peterburi merekindlusest Kroonlinnast teele vaba Eesti esimese mereekspeditsiooni, mis on pühendatud 200. aastapäeva möödumisele Antarktika mandri avastamisest, milles mängis tähtsat osa Saaremaal Lahetaguse mõisas sündinud maadeavastaja Fabian Gottlieb von Bellingshausen (1778–1852).

Antarktika avastamine jääb aga alatiseks seotud Fabian Gottlieb von Bellingshauseni nimega ning juba seetõttu on oluline Eestit tema sünnikohana teadvustada ja reklaamida, mis on samuti üks täna algava ekspeditsiooni eesmärke.

Tagasi üles