Eestist Antarktikasse, 200 aastat hiljem

Jahtkapten Meelis Saarlaid, kapten Indrek Kivi ja tüürimees Priit Kuusk Lennusadamas ekspeditsioonilaev Admiral Bellingshauseni pardal. Juulikuus algaval retkel saavad need mehed ja see aus näha tuhandete meremiilide jagu ookeani, sihiks jäine Lõunamanner. Foto: Mihkel Maripuu / Postimees

Mis on see, mis ajab tublisid mehi ja naisi ilma nähtava praktilise põhjuseta seilama üle ookeani, ületama väikesel jahil maailma raskeimaid purjetamispiirkondi, manööverdama hiiglaslike ja ohtlike jäämägede vahel? Arter otsib sellele küsimusele vastust.

Juulikuus läheb Eestist teele mootorpurjekas Admiral Bellingshausen, et jõuda 28. jaanuariks 2020 Antarktikasse ja tähistada seal koos brittide, venelaste, tšiillaste, ameeriklaste ja paljude teistega jäise mandri avastamise 200. aastapäeva. Kas seda kontinenti silmas esimesena Saaremaalt pärit, venelaste heaks töötav sakslane Bellingshausen või Corki maakonnast pärit, inglaste heaks töötav iirlane Bransfield, polegi tänapäeval enam esmatähtis.

Nüüd sümboliseerib Antarktika meile ühelt poolt veel puutumata looduse metsikut ilu ja teisalt meie keskkonna haprust. Just siin, kus muutused kõigile silmagagi näha, on sümboolne rääkida kliima soojenemisest, kõikjale sattuvast plastprügist ning muudest maailmamerd ja selle kaudu ka meid puudutavatest keskkonnaprobleemidest.

Inimestest

Esimene küsimus peaks olema, kes on need inimesed, kes annavad näo ja sisu meie projektile Antarktika 200. Ettevõtmisega on seotud päris põnev seltskond alates professionaalsetest meremeestest ja hobipurjetajatest kuni teadlaste, riigiametnike, poliitikute, ettevõtjate ja kunstnikeni. Kõigil on kindlasti ka oma isiklikud motiivid, miks merele minna – kes armastab purjetada, kes tahab näha kaugeid maid, kes end proovile panna, kes teha tutvust eksootilise loodusega. Aga usun, et kõige laiemalt iseloomustab neid inimesi tahtmine teha midagi erilist ja missiooni kandvat. Antarktika 200 ei ole igapäevane mereseiklus koduvetes või eksootikareis palmisaartele, vaid miski, mis loodetavasti jätab oma inspireeriva jälje kogu Eesti merenduslukku. Ideaalis võiks ta kasvatada Eestile uusi meremehi, võiks kasvatada üldse inimesi, kes saavad aru, miks on oluline hoolida maailmamere tervisest.

Laevast

Antarktika vetes on liikunud väga paljud legendaarsed laevad.