:format(webp)/nginx/o/2019/07/10/12351150t1h01e8.jpg)
/nginx/o/2019/07/01/12317297t1h8e8a.jpg)
Rahvusvahelises Kosmosejaamas viibivad teadlased peavad pidevalt võitlema selle seinadel laiutama kippuva hallitusega. Nüüd näitas grupp saksa teadlasi, et kosmosejaama seinu vallutav seen on kosmilisele kiirgusele kohe naeruväärselt vastupidav.
Uuring: hallitus kannatab sadu kordi tugevamat kosmilist kiirgust kui inimesed
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kosmilist kiirgust peetakse aga üheks suuremaks potentsiaalseks terviseohuks planeeritavatel planeetidevahelistel kosmoselendudel – väljaspool Maa kaitsvat atmosfääri valitsevates tingimustes on kiirgus võrreldes maiste oludega tohutult palju tugevam, mistõttu on mitmed teadlased avaldanud arvamust, et näiteks Marsile jõudvate astronautide puhul võib kiiritus olla juba piisavalt tugev, et tuua kosmosereisijates kaasa kasvajaid ja närvisüsteemi probleeme.
Samal ajal peavad Rahvusvahelises Kosmosejaamas resideerivad teadlased pidevalt võitlema jaama seintele koguneva hallitusega. Et teha kindlaks, kuidas kosmosealuse peal kasvav hallituseseen pika reisi üle elaks, viis grupp Kölnis asuva Saksa Kosmosekeskuse teadlasi läbi terve hulga katseid, kiiritades hallitust nii röntgenkiirte kui ka raskete ioonidega, kirjutab Science.
Ajakirjaga rääkinud mikrobioloogi Marta Cortesão kirjeldusel kasutati eksperimentides koguni «täiesti lollakaid koguseid» kiirgust – kordades rohkem kui see, millega võiks kokku puutuda Marsi-reisil või punase planeedi pinnal. Hinnanguliselt peaks planeetidevahelise lennu käigus jõudma neelduda 0,6 greid aastas, Marsi pinnal aga 0,2. Grei on neeldumisdoosi ühik, mille korral on ühes kilogrammis aines neeldunud ioniseeriva kiirguse energia üks džaul.
Vastavalt juuni lõpus Seattle’is toimunud astrobioloogia konverentsil avaldatud uuringu tulemustele jäid seened aga ellu koguni 500 kuni 1000 grei juures, sõltuvalt konkreetsest kiirgustüübist. Inimese jaoks on ohtlik aga 0,5 greid ning 5 grei doos on juba 5 greid.
Uuringu tulemus on tähenduslik, kuna kosmosesse laienemisel ollakse aina ettevaatlikumad just kogemata «juhureisijana» kaasa tulevate mikroorganismide osas, mis võiksid kaugetel taevakehadel kanda kinnitada ja sealset võimalikku looduslikku rikkuda. Nüüd näib, et seened võivad selles osas eriti kangekaelsed kaasreisijad olla.